it roll

Juba vana kogemus uue kliendiga- ca 50 arvutiga ning kogu infrastuktuuriga. Lepingu hinna kokku leppimisel saime kliendilt info, et meie ülesanne on tegeleda vaid personaalarvutitega, serveritega ning infrastuktuuriga üldiselt. St.serverid ja sellel olevad tarkvarateenused pidid meid puudutama vaid niipalju, et serveri riistvara ja operatsioonisüsteem töötaks. Kliendi vaatenurgast on see mõistlik – serveritega tegeleb konkreetse tarkvara pakkuja – nendega on olemas hooldusleping ning nad lahendavad kõik sellega seotud küsimused. Arvutitöökohtadega aga tegeleks teine partner, antud juhul meie.

St.sisuliselt oleks võinud päris elus töö olla selline, et konkreetse infosüsteemi (näiteks: majandustarkvara või broneerimissüsteem vms) rikke puhul helistaks kliendi esindajad otse tarkvara pakkujale.

Tegelikkuses aga on kasutajal raske teha vahet, kas konkreetne probleem on põhjustatud tema arvutist, võrgust, serverist või konkreetsest andmebaasirakendusest.

Sisuliselt toimus see, et kõned tulid ikkagi IT tugiteenuse osutajale. Irooniliselt öeldes, tugiteenuse osutajana võiksime meie veenduda oma monitooringuparameetrite alusel selles, et töötavad nii füüsiline riistvara, arvutibvõrk kui ka kõik muu meie vastutusalas olev ning ütlesksime kliendile. et helistage palun konkreetse tarkvara pakkujale. Iseenesest võiks see töötada kui konkreetse tarkvara pakkuja ei helistaks seejärel kohe meile. St.isegi kui jätta kõrvale serveri riistvaraga ning baasoperatsioonisüsteemiga seotud tööd ei ole selline töökorraldus kuigivõrd põhjendatud.

Päeva lõpuks on antud teemas vaja ikkagi konkreetset vastutajat – keegi peab seda infot vahendama ja tööd kontrollima  – vastasel juhul võib palli veeretamine ühest väravast teise kulutada liialt ettevõtte ressursi. Probleem ei saa lahendatud või saab seda liiga hilja.

Sisuliselt tähendab see IT roll juhi või kordinaatori tööülesannet. Võib ka arutleda teemal, et kliendi enda töötajad saaksid selle küsimusega hakkama – reaalses elus nad kahjuks ei saa, kas ei ole piisavalt tehnilist teadmist, ei suudeta hoomata kõiki küsimuse argumente või vaatenurki või on raske otsustada  konkreetsel juhul edasist tegevuskava.

Serverit on vaja uuendada tarkvaraliselt ja riistvaraliselt. See eeldab suhtlmist kõigi osapooltega. Mõnikord on vaja seoses serverist tingitud muudatustega seadistada uuesti kõik kliendi tööjaamad. Mõnikord on vaja olla tarkvara pakkujale käepikenduseks konkreetsete vigade leidmiseks ja lahendamiseks. Harv ei ole juhus, kus kolmanda osapoole pakutavat teenust on vaja üle kontrollida – varukoopiate olemasolu, teenuste turvaline seadistamine, nõuetele vastavuse kontroll, jpm. Tihti on vaja teha teatud toiminguid väljaspool tööaega või tegeleda tööde organiseerimisega ka öösiti.

Pealt vaadates esmapilgul on serveri riistvara ja baas operatsioonisüsteemi haldamine tõesti olla väga vähe ajamahukas. Tegelikkuses võib selleks aga kuluda päris palju tööd – eriti kui on palju erinevaid tehnoloogiaid, programme jne.

See tähendab, et kui konkreetset ülesannet ei ole kellegile määratud siis on kaks varianti. Kas Te istute nn.pommi otsas või teeb selle töö keegi ära. Antud case story’s oleme meie need, kes tihti tegelesid küsimustega, mille eest me saime tasu nagu oleks tegu lihtsa arvutitöökoha tavalise haldusega.

Ma usun, et enamus kliente teavad, et serverid on suhteliselt stabiilsed ning töötavad ilma erilist vaeva nägemata. See on tõsi – siiski mitte alati. Näiteks olukorras, kus on ca 5 füüsilist serverit ning ca 12 virtuaalserverit ja nendel majutuvad teatud teenused või programmid – kõike seda on mõistlik uuendada (tarkvara vead, turva parandused, jpm), kontrollida varundada, jpm. See töö maht võib osutuda päris suureks. Asjale lisab kaalu, et tihti on vaja teha tööd õhtuti, öösiti, ka nädalavahetusel või olla valmis reageerima koheselt igal ajal. See eeldab vastavat töökorraldust.

Seega, meie soovitus hinna läbirääkimistel on selgitada välja konkreetsed stsenaariumid erinevate sündmuste arengute puhul – kes siis ikkagi millega tegeleb ja millal.

Hea on hinnata, et kas ikkagi maja sees olev personal saab küsimuste juhtimisega hakkama või mitte. Kui saab siis millised on ohud? Mida põhjustava valed otsused? Mis tagajärjed sellest tekivad? Ei ole mõtet maksta teenuste eest, mida te ei saa – siiski on mõtet maksta teenuste eest mida te saate. Tulekski nüüd hinnata, et kas antud teemas on reaalne vajadus olemas, missugused on nõudmised ja võib-olla oleks hea ka panna kirja vähem- või rohkem konkreetsemalt tööde loetelu.

Antud kirjatükk on inspireeritud reaalsest olukorrast – sellest, et nii tulevased hoolduslepingud oleksid korrektselt sõnastatud nii kliendi- kui ka teenuse pakkuja poolt.

it roll