Kvaliteetne IT teenus

Lojaalsus kliendile otsustes – Kliendi IT’sse tuleb suhtuda kui enda IT’sse. Tuleb rõhutada seda suhtumist kõikidele töötajatele. Ei tohi müüa või osta põhjendamatult kalleid või liiga suure võimsusega IT seadmeid – samuti ei tohi müüa liiga odavaid asju. Klient peaks saama aru, et mida ja miks ta ostab või ostmata jätab.

Õppimine – Tähtis on igal sammul õppida ning seda suhtumist levitada. Teenuse teeb heaks suhtumine.

Aru saamine – Igapäeva töös ei tohi teha midagi sellist, millest ise aru ei saa. IT või IT teenused reeglina ei lähe ise katki, igal asjal on põhjus ja on tagajärg. Tänased probleemid on eilsed kehvad lahendused. Kui sa ei suuda asjast aru saada siis ilmselt pole piisvalt pead murdnud.

Mõtestamine – Kliendi olukord, enda ja teiste töö tuleb mõtestada. Teenuse korraldamisel saab küsida kolme erinevat küsimust erinevas järjekorras: Kellele? Miks? Kuidas? Küsimustele erinevas järjekorras vastamine annab erineva äristrateegia. Lisaks tuleb näha erinevaid rolle või perspektiive nende küsimustele vastamisel. “Päeva lõpuks” peab vastus olema selline, mis õigustab sügavas mõttes iga tegevust ja annab motivatsiooni. IT teenus peaks olema mõtestatud.

Tehtu äraseletamine – Pool tööd tehakse ära suuga. Väga oluline on rääkida kliendile arusaadavas keeles. Hästi tehtud töö puhul võib olla probleemiks näiteks see kui klient ei saa piisavat tagasisidet. Sel juhul ta arvab, et töö on tegemata. Edastamata info tähendab tegelikult kliendi jaoks tegemata tööd.

Suhtlemine – Infot tuleb osata väljendada, koguda edastada, tõlgendada ja kasutada. Suhelda tuleb osata ka tulevikus – st.,et tulevikus oleks teatud info olemas ja kasutatav. Pigem tasub rohkem infot anda! Suhtlemine on ka kliendi subjektiivsete hinnangute ehk kvaliteedist arusaama kujundamine.

Piiride kehtestamine – Ei ole harv olukord, kus nii teenusepakkuja kui ka klient tahavad olukorras maksimumi pigistada. Tähtis on küll olla teenindaja rollis, kuid väga oluline on kehtestada piirid töö mahu ja vastutuse kohta. Need piirid peavad olema inimlikult arusaadavad ja konkurentsis vastupidavad. Viisakalt väljendatud. See tähendab seda, et oma tööd ja aega ei tohi odavalt müüa.

Töö organiseerimine ja rollijaotus – Üksinda on tööd lihtne teha, kahekesi samuti, üle kolme inimese aga peab olema süsteem ja kord. Rollid jaotatud ning vastutus paigas. Kõik me eeldame ja arvame. Grupi mõtlemine on midagi muud kui indiviidi mõtlemine, vastutus töötab teisiti. Lisaks klientidele teenindame me ka üksteist.

Vigade tegemine – Inimesed on inimlikud ning inimlik on teha vigu. Loogika tähendab õigetest eeldustest õigete järelduste tegemist. Viga tuleb sisse kas suutmatusest loogiliselt mõelda või valedest eeldustest. Õiged eeldused tähendab õiget infot.

Tähendus – Õige info peab midagi tähendama. Tähendust saab tabada kui inimese nn.processing power pole ületatud.

Eelnevale rajamine – Oluline on ajas akumuleerida väärtust – eile tehtud tegevused ja otsused peaksid toetama tänast tööd. Tänased homset.

Mittevajalikud tegevused  – Pidevalt tuleb tegeleda sellega, et jalgratta taasleiutamist oleks vähem, topelt tegevusi oleks vähem, õigeid tegevusi tehtaks õiges järjekorras.

Info süstematiseerimine Info peab olema kogutud ja talletatud selliselt, et see oleks nii täna kui ka homme võimalikult kasulik. Kasulik on infot koguda, süstematiseerida, klassifitseerida, seostada ja tõlgendada. Sellelt pinnalt tekib teenuse kvaliteet.

Väärtused ja detailid – Ellujäämine sõltub väärtustest. Kurat peitub aga detailides, samuti ka teenuse pakkumisel.

Sügavuti ja laiuti – Oluline on küsida, et millal minna sügavuti, millal tegeleda asjadega üldiselt.

Ruum muutusteks – Oluline on, et asjades oleks ruumi. Kui on ruumi siis saavad toimuda muutused. Muutuste tegemiseks peab ruumi olema. Ruum kui ajaline, rahaline, inimlik, vms.ressurss. See vaba ruum annab annab aja vaadata, mõista ja suunata tegevusi.

Allikas.

IT audit

Mis teeb IT teenuse kvaliteetseks? IT-teenus ja IT-audit.