Ärikeskkonnas ellujäämine

Käesolevalt toon välja 5 olulisemat punkti, mida oleme järginud IT firma ehitamisel ja ärikeskkonnas ellujäämisel. Kirjeldan vabas vormis ja lühidalt aspektidest, mida oleme algusest saati pidanud tähtsaks ning milliste küsimuste parandamisega me ilmselt jäämegi koguaeg tegelema. Täiendavalt toon juurde ka kuuenda punkti ehk kokkuvõtte siia kirja pandud mõtisklusele.

1.     Lojaalsus kliendile

Kliendi IT’sse tuleb suhtuda kui enda IT’sse. Tuleb rõhutada seda suhtumist kõikidele töötajatele. Ei tohi müüa või osta põhjendamatult kalleid või liiga suure võimsusega IT seadmeid – samuti ei tohi müüa liiga odavaid asju. Klient peaks saama aru, et mida ja miks ta ostab või ostmata jätab. Müügikate peab olema väärikas aga mitte liiga suur.

Lojaalsus peab väljenduma igapäeva valikutes ja otsustes. Taktitundeliselt lojaalne tuleb olla ka nendes olukordades, kus kolmandad või neljandad osapooled üritavad kliendile pakkuda ebakvaliteetseid tooteid või teenuseid.

Klient peab teadma, et valiku olukorras just Sina otsustad tema kasuks. Lojaalsuse suur osa on see kui järgida tervikpilti ettevõttes ja tehnilistes lahendustes. Lojaalsus tähendab ka pakkuda parimat väärtust antud kontekstis. Väärtus on kliendi jaoks teha väärtuslikke asju. Mida rohkem väärtust kliendile, seda rohkem väärtust endale!

2.     Suhtumine ja mõtestamine

Ei ole lahendamatuid olukordi, on küündimatud inimesed. Tähtis on igal sammul õppida ning seda suhtumist levitada. Igapäeva töös ei tohi teha midagi sellist, millest ise aru ei saa. IT reeglina ei lähe ise katki, igal asjal on põhjus ja on tagajärg. Tänased probleemid on eilsed kehvad lahendused. Kui sa ei suuda asjast aru saada siis ilmselt pole piisvalt pead murdnud.

Kliendi olukord, enda ja teiste töö tuleb mõtestada. Töö korraldamisel saab küsida kolme erinevat küsimust erinevas järjekorras: Kellele? Miks? Kuidas? Küsimustele erinevas järjekorras vastamine annab erineva äristrateegia. Lisaks tuleb näha erinevaid rolle või perspektiive nende küsimustele vastamisel. “Päeva lõpuks” peab vastus olema selline, mis õigustab sügavas mõttes iga tegevust ja annab motivatsiooni.

Miks Sa tööd teed? Kas Sa raiud kive, kas sa kive raiudes teenid perele leiba või sa kive raiudes ehitad templit?

3.     Suhtlemine

Pool tööd tehakse ära suuga. Väga oluline on rääkida kliendile arusaadavas keeles. Hästi tehtud töö puhul võib olla probleemiks näiteks see kui klient ei saa piisavat tagasisidet. Sel juhul ta arvab, et töö on tegemata. Edastamata info tähendab tegelikult kliendi jaoks tegemata tööd.

Infot tuleb osata väljendada, koguda edastada, tõlgendada ja kasutada. Suhelda tuleb osata ka tulevikus – st.,et tulevikus oleks teatud info olemas ja kasutatav. Näiteks: ei ole mõtet teha allahindlust kui klient seda ei teadvusta!

Pigem tasub rohkem infot anda! Suhtlemine on ka kliendi subjektiivsete hinnangute ehk kvaliteedist arusaama kujundamine.

4.     Kehtestamine

Ei ole harv olukord, kus nii teenusepakkuja kui ka klient tahavad olukorras maksimumi pigistada. Tähtis on küll olla teenindaja rollis, kuid väga oluline on kehtestada piirid töö mahu ja vastutuse kohta. Need piirid peavad olema inimlikult arusaadavad ja konkurentsis vastupidavad. Viisakalt väljendatud.

See tähendab seda, et oma tööd ja aega ei tohi odavalt müüa. Tulevikus maha lastud karu nahka täna ei müü. Äri tehing on väärtuse vahetus läbi raha. “Päeva lõpuks” peavad kõik võitma.

5.     Süsteemsus ja organiseerimine

Üksinda on tööd lihtne teha, kahekesi samuti, üle kolme inimese aga peab olema süsteem ja kord. Rollid jaotatud ning vastutus paigas. Inimesed on inimlikud ning inimlik on teha vigu. Kõik me eeldame ja arvame. Grupi mõtlemine on midagi muud kui indiviidi mõtlemine, vastutus töötab teisiti. Lisaks klientidele teenindame me ka üksteist.

Loogika tähendab õigetest eeldustest õigete järelduste tegemist. Viga tuleb sisse kas suutmatusest loogiliselt mõelda või valedest eeldustest. Õiged eeldused tähendab õiget infot. Õige info peab midagi tähendama. Tähendust saab tabada kui inimese nn.processing power pole ületatud.  Selles küsimuses aitab osaliselt arvuti!

Oluline on ajas akumuleerida väärtust – eile tehtud tegevused ja otsused peaksid toetama tänast tööd. Tänased homset. Pidevalt tuleb tegeleda sellega, et jalgratta taasleiutamist oleks vähem, topelt tegevusi oleks vähem, õigeid tegevusi tehtaks õiges järjekorras. See tähendab, et info peab olema kogutud ja talletatud selliselt, et see oleks nii täna kui ka homme võimalikult kasulik. Kasulik on infot koguda, süstematiseerida, klassifitseerida, seostada ja tõlgendada. Sellelt pinnalt tuleb konkreetselt raha!

Info võiks anda uut infot ja info võiks toetada kõikides otsustes.  Infoga tuleb nii ringi käia, et see selliseks muutuks.

Ellujäämine sõltub väärtustest. Kurat peitub aga detailides. Selle arutluse kontekstis peitub kasum samuti detailides (eeldusel, et suur pilt paigas on). Ettevõtte eesmärk on kliendi teenindamine. Kasum on vahend.

6.     Kokkuvõtteks

Visioon, missioon, strateegia, taktika, eesmärgid ja väärtused on suuna näitajad ja abiks otsuste langetamisel. Kliendi subjektiivseid ootusi tuleb täita või ületada. Meeskond peaks toima nii, et keskpäraste inimestega saab parema tulemuse kui keskpärane tulemus. Selleks peab taipamist olema ning tabama nii inimesi kui tehnikat. Peab aru saama, kus on potentsiaali ja jõudu!

Taipamist peab olema ka selleks, et näha kui hästi mingeid asju üldse on mõttekas või võimalik teha ja kui hästi mingeid asju üldse peab tegema – st.tajuma peab piire. Piire tajub siis kui oled nendeni jõudnud. Mingi hetk tekib küsimus: “Äkki teha midagi muud?”. St.olukord ja keskkond seab piirangud, neist tuleb osata aeg-ajalt läbi minna tehes uusi asju või uut moodi.

Oluline on küsida, et millal minna sügavutti, millal tegeleda asjadega üldiselt. Oluline on, et asjades oleks ruumi. Kui on ruumi siis saavad toimuda muutused. Muutuste tegemiseks peab ruumi olema. Ruum kui ajaline, rahaline, inimlik, vms.ressurss. See vaba ruum annab annab aja vaadata, mõista ja suunata tegevusi.