Võrgusalvestusseade ehk NAS (Network area storage) ehk võrgumälu on spetsiaalne andmete hoidmiseks mõeldud seade, millele pääseb ligi üle arvutivõrgu. Sisuliselt võib seadet ette kujutada kui spetsiaalset arvutit, mille funktsioon on suhelda kõvaketastega ning jaotada infot üle arvutivõrgu nn.klient-arvutitele.
Tüüpiline näide on nn.NASist või “kõvaketta kastist”, millel on 2-5 kõvaketast, reegline kirjutatakse veatundlikuse vähendamiseks mitmele kõvakettale sarnast infot korraga.
Lisaks veatundlikuse vähenemisele annab see teatud eelised vastavalt kas lugemise kiiruses või kirjutamise kiiruses. Tihti kasutatakse sellist seadet näiteks suuremamahuliste andmete hoidmiseks, varunduseks või nn.ühiseks kettaks jaotamaks asutuse siseselt dokumente.
Tänpäeva NAS oskab lisaks failide jaotamisel pakkuda ka erinevaid teenuseid – näiteks see võib osata printeri võrku jaotamist(printer on ühendatud USB abil seadme külge), seade oskab pakkuda nn FTP serveri teenuseid (File Transfer Protocol), pakkuda VPN (Virtual Pricate Network) treenuseid või ühenduda VPN serverisse ise, täita tulemüüri ja ruuteri funktsiooni, ühenduda aktiivkataloogiga, pakkuda multimeediateenuseid (näiteks: iTunesi server), media server, videovalve salvestusseadme teenused, jpm. NAS oskab olla nn.varundusserver, teha automaatselt koopiaid jne. St.mõnikord on mõistlik teatud teenuseid ka oma infosüsteemis kasutada. Tõsi, need teenused on piiratud konfigureerimise võimalustega aga pragmaatilisetel kaalutlustel saab NASi kasutada kui suhteliselt odavat lahendust arvutisüsteemi laiendamiseks.
Võrgumälu pakub arvutivõrgus olevatele seadmetele failidel põhinevaid andmesalvestusteenuseid. See on väiksem ja odavam kui samaks otstarbeks mõeldud andmeserverid ning seega taskukohasem väikeettevõtetele ning kasutamiseks koduvõrgus.
NAS on mõistlik lahendus, et pakkuda väiksemale ettevõttele elementaarseid võimalusi varunduseks, dokumentide hoidmiseks, jagamiseks, vms. Siiski tasub varunduse peale mõelda rohkem kui ainult NASile lootes.