• Kliendiga suhtlemise järel unustatakse kliendi nimi ja probleemi olemus. Hiljem tekib raskusi, kui tuleb lisainfot küsida.
• Probleemide lahendamisel puudub järjepidevus. Proovitakse vaid mõned variandid ja loobutakse liiga kiiresti, kuigi tegelikult oleks vaja rohkem süvenemist ja katsetamist.
• Info ja juhiste lugemisel ollakse pealiskaudsed. Klikitakse ja tehakse valikuid kiirustades ning ei mõelda läbi, millised võivad olla tagajärjed.
• Ei mõisteta kliendi perspektiivi. Ei suudeta panna end kliendi olukorda ega tunnetada tema vajadusi ja ootusi. Samuti ei kaaluta võimalikke alternatiive.
• Kasutatakse kliendiga suheldes ebaselget või liiga tehnilist keelt. Puudub viisakas ja lihtne suhtlusstiil, mille tõttu jäävad kliendile olulised selgitused arusaamatuks.
• Avalikes ja ebaturvalistes keskkondades (nt ChatGPT) jagatakse konfidentsiaalset infot nagu süsteemi disain, paroolid, kasutajanimed või klienditeave.
• Ei tajuta tervikpilti. Ei mõisteta, kuidas üks tegevus või muudatus mõjutab teisi süsteeme või inimesi.
• Puudub soov lahendusi täiustada. Ei mõelda, kuidas lahendus, kasutatavus või kliendikogemus võiks olla parem, kiirem või mugavam.
• Avalikus ruumis (nt ühistranspordis) arutatakse tundlikke turvaküsimusi, mille tõttu võivad andmed lekkida kõrvalistele inimestele.
• Jäetakse tegemata varukoopia enne olulisi tegevusi, sest eeldatakse ekslikult, et midagi ei juhtu.
• Tehtud varukoopiat ei kontrollita, mistõttu see võib olla mittetoimiv või vigane.
• Ei veenduta piisavalt kliendi identiteedis enne tundliku info edastamist. Ligipääsude jagamisel tuleks alati kasutada mitut erinevat suhtluskanalit.
• Kliendile antakse liiga vähe tagasisidet ning ei kontrollita piisavalt, kas klient on tulemusega rahul.
• Töö tulemusi kontrollitakse ebapiisavalt. Vajadusel on oluline korduv kontroll ja süsteemide taaskäivitamine.
• Kasutatakse sama parooli mitmes süsteemis. Turvalisuse tagamiseks tuleks alati kasutada erinevaid paroole.
• Turvalisusele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Tuleks alati kasutada mitmeastmelist autentimist (MFA), IP-piiranguid ja regulaarselt kontrollida kasutajaõigusi.
• Dokumentatsioon on puudulik või ebatäpne. Probleemide ja konfiguratsioonide kohta tuleb koostada täpne dokumentatsioon, et vältida korduvaid töid.
• Kasutajaõigusi antakse mugavusest või teadmatusest liiga palju ning ei kontrollita nende sobivust regulaarselt.
• Kasutajaõigusi ei kontrollita regulaarselt. Lahkunud töötajate kontod tuleks viivitamatult sulgeda ja info üle anda.
• Kasutajate tehnilisi oskusi hinnatakse üle. Kasutajale tuleb selgitusi anda alati võimalikult lihtsalt ja selgelt.
• Olulised muudatused tehakse valel ajal (nt reede õhtul), mis võib põhjustada ootamatuid probleeme ja pikaajalist lisatööd.
• Live-süsteemide uuendusi tehakse ilma kliendiga kooskõlastamata ja ilma planeeritud seisakuta.
• Süsteemiuuenduste eel jäetakse tegemata varukoopia, mis teeb hilisema taastamise raskemaks.
• Ajakulu planeeritakse ebareaalselt optimistlikult, mistõttu ei arvestata piisavalt võimalike takistustega.
• Lubatakse ebareaalselt kiireid lahendusi ning ei jäeta ruumi võimalike vigade parandamiseks.
• Dokumentatsiooni loetakse liiga hilja. Probleemide lahendamisel oleks vajalik dokumentatsiooniga varakult tutvuda.
• Tegevusi planeeritakse eelduste alusel, mitte tegeliku olukorra kontrollimise ja analüüsi põhjal.
• Lahendused luuakse eelduste põhjal ilma tegelikku olukorda põhjalikult uurimata.
• Kolleegidele edastatud info jõudmist adressaadini ei kontrollita üle. Tegelikkuses võib info jääda märkamatuks.
• Riist- ja tarkvara loogilisele toimimisele tuginedes ei arvestata dokumentatsioonist kõrvalekaldeid ja erandjuhtumeid.
• Mitme vastutajaga ülesannete puhul jääb lõplik kontroll tegemata, sest vastutus on ebaselge.
• Ühe küsimusega pöördutakse mitme inimese poole korraga, mis viib segaduseni vastamise kohustuse osas.
• Unustatakse inimlikkus – ei arvestata, et eksimine on normaalne ja tavaliselt tahtmatu.
• Muudatusi kliendiga ei räägita piisavalt läbi ega lepita kokku selgelt ja õigeaegselt.
• Stressi ja tööga seotud probleeme ei võeta piisavalt tõsiselt ega võeta aega eneseanalüüsiks ja reflekteerimiseks.
• Abi küsitakse kas liiga vähe või liiga sageli. Tuleks ära tunda sobiv hetk abi palumiseks.
• Vigadest ja probleemidest ei räägita avatult, kuigi aus suhtlus aitab leida lahendusi ja vältida korduvaid vigu.
• Puudub selge tööplaan, mis viib ebatõhususe ja tarbetute tegevusteni.
• Enne kliendi juurde minekut jäetakse vajalikud töövahendid läbi mõtlemata, mis põhjustab tarbetut ajakulu.
• Ei arvestata süsteemide omavahelisi sõltuvusi, mistõttu ühes süsteemis tehtud muudatused mõjutavad negatiivselt teisi süsteeme.
• Liigne ideaalsuse püüd takistab otsuste tegemist ja lahenduste elluviimist.
• Vigade eitamine ja varjamine ausa ja avatud suhtlemise asemel. Klient hindab pigem ausust kui näilist veatust.
• Puudub huvi oma silmaringi laiendamiseks ja teiste lahendustega tutvumiseks.
• Probleeme ei analüüsita piisavalt süstemaatiliselt ega detailselt.
• Eeldatakse, et olemasolevad lahendused on alati õiged ega vaadata neid kriitiliselt üle.
• Olulist infot ei dokumenteerita, eeldades ekslikult, et hiljem see meenub.
• Kliendilt ei küsita üle, kui pakiline probleem tegelikult on. Mõnikord ei julge klient ise seda välja öelda.
• Juhendamist ei kuulata piisavalt tähelepanelikult ega peeta seda vajalikuks, mistõttu oluline info jääb märkamata või ununeb kiiresti.