Kvantarvutitest räägitakse sageli kui kaugest tulevikust, kuid Euroopa Liit on üleminekuks juba ajakava paika pannud. Väikeettevõtte juhile ei ole see põhjus muretsemiseks ega kiirustatud ostudeks. See on põhjus esitada mõned küsimused, et uuendused tuleksid õigel ajal ja ilma üllatusteta.
Kuidas kvantarvuti krüpteerimist ohustab
Krüpteerimine muudab andmed loetamatuks kõigile, kellel ei ole õiget võtit. Suur osa levinud krüpteerimisest, näiteks veebilehtede turvaline ühendus, VPN ehk krüpteeritud kaugühendus ettevõtte võrku ja digiallkirjad, põhineb avaliku võtme krüptograafial, mis kasutab avalikust ja salajasest võtmest koosnevat paari. Piisavalt võimas kvantarvuti suudaks sellise kaitse tulevikus murda. Ohtu suurendab see, et ründaja võib krüpteeritud andmed salvestada kohe ja dekrüpteerida need aastate pärast. ELi NIS-koostöörühma korduma kippuvates küsimustes peetakse seda riskiks kõigile andmetele, mis peavad jääma konfidentsiaalseks ka pärast 2035. aastat.
Levinud lahendused kaitsevad andmeid endiselt ja neid ei ole vaja kohe välja vahetada. ELi juhend soovitab hoopis krüptograafilist paindlikkust ehk võimet algoritme ja võtmepikkusi vajaduse korral kiiresti vahetada. Mida kergemini saab teie süsteeme uuendada, seda lihtsam on üleminek.
Euroopa Liidu ajakava
- 2026. aasta lõpuks peaksid kõik liikmesriigid alustama üleminekut kvantkindlale krüptograafiale ja koostama esimesed riiklikud tegevuskavad.
- 2030. aasta lõpuks tuleks üle viia kõrge riskiga kasutusjuhud ja kriitilise taristu kaitse.
- 2035. aasta lõpuks tuleks üleminek lõpetada kõigis kasutusjuhtudes, välja arvatud mõned madala riskiga juhud.
Tähtajad puudutavad eelkõige riike, NIS2 alla kuuluvaid ettevõtteid ja kriitilise taristu pakkujaid. Vähemalt NIS2 alla kuuluvad ettevõtted ja asutused peaksid kaardistama, kus ja milliseid krüpteerimislahendusi ja võtmeid nad kasutavad, kaasama tarneahela ja tegema kvantriski analüüsi. Samu samme soovitatakse ennetavalt kõigile organisatsioonidele.
Mida väikeettevõte saab teha
Te ei pea ise krüptograafiat vahetama. Enamik muudatusi jõuab teieni tarkvara, seadmete ja pilveteenuste uuendustega. Oluline on teada, kus krüpteerimist kasutatakse, ja veenduda, et tarnijatel on plaan.
- Koostage lihtne nimekiri: VPN, veebilehe ja e-poe sertifikaadid, kaugtöölahendused, varukoopiate krüpteerimine ja tööstusseadmete kaugühendused. Nimekiri ei pea olema kohe täiuslik.
- Märkige pika elueaga andmed, näiteks lepingud, terviseandmed ja tootejoonised, mis peavad jääma salajaseks ka kümne aasta pärast.
- Küsige tarnijatelt, millal ja kuidas nad kvantkindlad algoritmid oma toodetesse lisavad. Ka ELi tegevuskava esimeste sammude seas on soovitus alustada tarnijatega arutelu.
- Vaadake üle vanad seadmed, mis enam uuendusi ei saa. Need on turvarisk ka ilma kvantarvutita.
- Uute ostude puhul eelistage seadmeid ja tarkvara, mida saab uuendada veel aastaid.
Kui teil on arendaja tehtud oma tarkvara või e-pood, küsige ka temalt, milliseid krüptoteeke lahendus kasutab ja kas neid saab uuendada ilma kogu lahendust ümber tegemata. Lisage küsimus kvantkindluse kohta ka uute IT-hangete tingimustesse.
Kõige suurem risk peitub sageli vanades serverites ja võrguseadmetes, mille uuendamist on aastaid edasi lükatud. Kvantkindluse plaan algab sageli lihtsalt korras IT-st.
Meie serverihalduse käigus vaatame üle ka teie serverid, sertifikaadid ja kaugühendused ning anname teada, millised neist vajavad enne 2030. aastat tähelepanu.
Allikad
- EU reinforces its cybersecurity with post-quantum cryptography (Euroopa Komisjon, 2025)
- EU Roadmap on PQC: Frequently Asked Questions (NIS-koostöörühm, 2026)
Korduma kippuvad küsimused
Vajate abi?
Esimene konsultatsioon on tasuta. Räägime läbi teie olukorra ja pakume välja sobiva lahenduse – ilma kohustuseta.