AI võib aidata kirjutada töökuulutust, sorteerida CV-sid või koostada intervjuuküsimusi. Värbamine on aga valdkond, kus AI viga mõjutab otseselt inimese võimalust tööd saada. Seepärast käsitleb ELi tehisintellekti määrus värbamises kasutatavaid AI-süsteeme kõrge riskiga süsteemidena.

Väiksema riskiga on töö, kus AI aitab värbajat, kuid ei hinda inimesi: töökuulutuse mustand, intervjuuküsimuste ettepanekud või kandidaadile saadetava kirja sõnastus. Suurem risk tekib siis, kui AI hindab, järjestab või sõelub kandidaate, sest siis mõjutab see otseselt, kes vestlusele jõuab.

Mida ütleb ELi tehisintellekti määrus

Tehisintellekti määruse III lisa järgi on kõrge riskiga süsteemid need, mis on mõeldud kasutamiseks inimeste töölevõtmisel või valimisel. Eelkõige on nimetatud sihitud töökuulutuste avaldamine, tööle kandideerimise taotluste analüüsimine ja filtreerimine ning kandidaatide hindamine. Euroopa Komisjoni selgituse järgi kehtivad sellistele süsteemidele ranged nõuded alates 2. detsembrist 2027.

Mõni kasutusviis on keelatud juba alates 2. veebruarist 2025. Määruse artikli 5 järgi ei tohi AI abil tuletada inimese emotsioone töökohal, välja arvatud meditsiinilistel või ohutusega seotud põhjustel.

Kust tuleb diskrimineerimise risk

OECD hoiatab, et generatiivne AI võib võimendada õppematerjalis olevaid eelarvamusi. Kui süsteem on õppinud ühekülgsetest andmetest, võib see sama mustrit korrata, ilma et keegi seda märkaks. Näiteks võib süsteem hakata eelistama kandidaate, kelle taust sarnaneb varem tööle võetud inimeste omaga.

Ka andmekaitse seab piirid. Andmekaitse Inspektsiooni selgituse järgi on automatiseeritud otsus selline, mis tehakse ilma inimese sekkumiseta ja millel on inimesele õiguslik või muu märkimisväärne mõju. Ühe näitena nimetab inspektsioon tööle kandideerimise eelvalikut. Üldreeglina on selline otsustamine keelatud. Erandid on kindlad, näiteks kui see on vajalik lepingu täitmiseks, tuleneb seadusest või inimene on andnud selgesõnalise nõusoleku. Formaalne kinnitamine ei aita, kui inimene otsust ei analüüsi ega saa seda muuta. Kandidaadil on õigus saada selgitust, kuidas otsuseni jõuti. Diskrimineerimise kahtluse korral saab ta pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.

Mida teha enne AI kasutamist värbamisel

  1. Kaardistage, kus värbamises AI-d juba kasutatakse, ka värbamiskeskkondade sisseehitatud funktsioonides.
  2. Laske AI-l aidata, mitte otsustada. Iga kandidaadi kõrvalejätmise otsuse vaatab sisuliselt üle inimene.
  3. Küsige tarnijalt, kuidas süsteemi on eelarvamuste suhtes testitud ja kas see on tehisintellekti määruse mõttes kõrge riskiga süsteem.
  4. Teavitage kandidaate, kas ja kuidas AI-d kasutatakse, ning kirjeldage seda privaatsusteates.
  5. Ärge kasutage tööriistu, mis väidavad, et hindavad kandidaadi emotsioone.
  6. Hinnake, kas on vaja andmekaitsealast mõjuhinnangut, ja säilitage kandidaatide andmeid ainult nii kaua, kui värbamiseks vaja.
  7. Koolitage värbajaid ära tundma, millal AI soovitus ei ole usaldusväärne.
  8. Kontrollige tulemusi: kas mõne vanuse, soo või taustaga kandidaadid langevad välja sagedamini kui teised.

Kandidaatide andmete töötlemise ja privaatsusteate korrastamisel aitab meie GDPR-i teenus.

Allikad

Korduma kippuvad küsimused

Jah. Kuulutuse mustandi koostamine on madala riskiga kasutus, kui inimene teksti üle vaatab. Kontrollige, et kuulutus ei sisaldaks diskrimineerivaid nõudeid, näiteks vanuse või soo kohta, ja et kirjeldatud tingimused vastaksid tegelikkusele.
Üldjuhul jah, läbipaistvus on vajalik. Isikuandmete töötlemisest tuleb kandidaati teavitada ning Andmekaitse Inspektsiooni selgituse järgi on inimesel õigus teada, kas teda puudutav otsus tehti üksnes automaatselt. Kõige lihtsam on kirjeldada AI kasutamist kandidaadi privaatsusteates.

Vajate abi?

Esimene konsultatsioon on tasuta. Räägime läbi teie olukorra ja pakume välja sobiva lahenduse – ilma kohustuseta.

Helista kohe: +372 504 9966Võta ühendust