Klassikaline töökoht – koosneb arvuti kastist või tööjaamast, monitorist, klaviatuurist ja hiirest. Tavapärane ja lihtne lahendus. Eeliseks on väga lai riistavara ja lisaseadmete valik ning lihtne uuendamine ehk upgrade.

All-in-One (AIO) ehk kõik ühes töökoht – algupäraselt Apple iMac seerialt pärinev lahendus, mis on nüüdseks ka PC tootjate valikus. Arvuti kast ja monitor on liidetud üheks tervikuks, lisatud integreeritud Wi-Fi ja Bluetooth ühendus ning kõlarid, et ülesseadmisel piisaks ainult toitekaabli vooluvõrku ühendamisest. Stiilne ja ruumi kokkuhoidev lahendus.

Mobiilne töökoht – lahendus põhineb sülearvutil, mille külge läbi pordilaiendi ehk doki on ühendatud väline monitor, klaviatuur ja hiir. See tagab lisaks kontoris mugavale kasutamisele võimaluse töökoht alati endaga kaasa võtta. Hea lahendus liikuvale ja väljaspool kontorit töötavale inimesele.

Äriklassi arvuti	Tavaklassi arvuti
Vastupidav ja kvaliteetne metallsulamist korpus	Nõrgem ja vähem kvaliteetsem rohkete plastikosadega korpus
Soliidne disain	Kirju disain
Vaikne, jahe ja mugav kasutada	Lärmakas ja kuum
Tarbib efektiivselt voolu	Tarbib vähem efektiivselt voolu
Matt ekraan	Läikiv ekraan
Sülearvutitel kaua kestev aku ja kerge kaal	Sülearvutitel kiiresti tühjenev aku ja suur kaal
Väga vähe tehnilisi probleeme	Rohkem tehnilisi probleeme
Hea tootjapoolne tugi	Kehvem tootjapoolne tugi
Hinnatase kallim, aga hoiab väärtust	Hinnatase odavam, aga väärtus kaob kiiresti
Kestab mitmeid aastaid	Kestab mõne aasta
Rahvusvaheline garantii 3-5 aastat	Kohalik garantii 1-3 aastat

Äriklassi mudelid	Tavaklassi mudelid
Lauaarvutid ja tööjaamad:
Dell – OptiPlex / Precision HP – EliteDesk / Z-seeria Lenovo – ThinkCentre / ThinkStation Fujitsu – Esprimo Apple – iMac / Mac Pro Dell – Inspiron HP – Compaq / Pavilion Lenovo – IdeaCentre Acer Asus MSI Ordi	Dell – Inspiron HP – Compaq / Pavilion Lenovo – IdeaCentre Acer Asus MSI Ordi
Sülearvutid:
Dell – Vostro / Latitude / Precision HP – EliteBook / Zbook Lenovo – ThinkPad Fujitsu – Lifebook / Celsius Apple – MacBook Pro / MacBook Air Dell – Inspiron HP – Compaq / Pavilion Lenovo – IdeaPad Acer Asus MSI Ordi Samsung	Dell – Inspiron HP – Compaq / Pavilion Lenovo – IdeaPad Acer Asus MSI Ordi Samsung

Arvuti garantii ja tugiteenused

Vastavalt klassile on ka tootjapoolne garantii ja tugiteenus väga erinev. Tavaklass on küll odavam, aga odav ei tähenda kauakestvat. Sellepärast ongi tavaklassi ehk üldjuhul kodukasutaja arvuti garantii kestvus 1-3 aastat. Samas äriklassi puhul on see vähemalt 3 aastat, ulatudes garantiilaienduste toel isegi 5-6 aastani.

Ühtlasi on äriklassil ka kuni 10x väiksem veaprotsent, mis tuleneb eelkõige tugevamast korpusest ning kvaliteetsematest komponentidest. Ühtlasi on pakutav garantii ja tugiteenus rahvusvaheline ehk tuge pakuvad kõik ametlikud esindused üle maailma, kasvõi Aafrikas. Lisaks tegeletakse probleemiga esimesel võimalusel 24h jooksul ja vajadusele tullakse kliendi juurde kohale. Tavaklassi seadmete garantiid teostab reeglina ainult üks kohalik konkreetne asutus, hooldus- ja remonditööd võivad venida pikale.

Sarnane lugu on ka draiverite ja ühilduvusega. Äriklassi arvuti on tagatud uuendustega ning draiverid 5-7 aasta jooksul peale tootmise lõppu, tavaklassil on see kõigest 3 aastat. Seega ei saa tavaklassi arvutite puhul olla kindel, et näiteks uue operatsioonisüsteemi tulekuga oleks ka vajalikud draiverid olemas ning ühilduks teiste seadmetega.

Kokkvõtlikult võib öelda, et äriklassi arvutitega on väga vähe probleeme, kuid nende korral on garantii ja tugiteenus kiire ning mugav. Hind on algselt küll kallim, aga pikk eluiga, vastupidavus ja murevaba kasutamine on seda väärt.

Arvuti riistvara valimine

Protsessor

Protsessor on arvuti süda ja üldjuhul kõige olulisem parameeter. Kaasaegsel töötegemiseks mõeldud arvutil peaks olema Intel® Core™ seeria protsessor.

Brand Modifier tähistab kiirusklassi. Suurem number tähendab võimsamat klassi. Tavaliseks kontoritööks on sobilik i3 või i5 seeria. Tööjaamadel ja suuremat võimsust nõudvatel masinatel i7, i7 Extreme või Xeon protsessor.

Desktop ehk laua arvuti seeria:

Brand	Cores	Threads	Cache
i3	2	2	3-4 MB
i5	4	4	4-6 MB
i7	4/6	8/12	6-15 MB
i7 Extreme	8	16	20 MB

Mobile ehk sülearvutite seeria:

Brand	Cores	Threads	Cache
i3/i5	2	4	3 MB
i7/Extreme	2/4	4/8	4-8 MB

Gen Indicator tähistab protsessori generatsiooni ehk mida suurem number seda uuem põlvkond. Näiteks 4 põlvkond on kasutusel alates 2013 aasta juunist ja kannab nime “Haswell”, sellele eelnes paar aastat varem 3 põlvkond nimega “Ivy Bridge”. Uuema generatsiooni protsessor eeldab enamasti ka uuemat kiibistikku ehk emaplaadi seeriat.

SKU Numeric Digits tähistab konkreetset mudelit. Näiteks on i5-4590 ja i5-4690 tegelikult täpselt sama seeria ning generatsiooni protsessor, aga mudelite erinevus on 200MHz kiirem taktsagedus viimase kasuks.

Product Line Suffix tähistab konkreetse mudeli eripära. Optimeeritud ja vähendatud voolukasutusega protsessorid on väiksema jõudlusega kui sama mudeli tavaline variant. Näiteks on i5-4200M oluliselt võimekam kui i5-4200U, kuid viimane tagab aku pikema kestvuse.

Desktop ehk lauaarvuti seeria:

• Suffix puudub – tavaline ehk eripäratu
• K – Unlocked ehk avatud kordajatega protsessor, võimaldab ülekiirendamist
• R – Sisaldab Intel® Iris™ Pro integreeritud graafikaprotsessorit
• S – Optimeeritud võimsusega protsessr, väiksema taktsagedusega ja jahedam
• T – Optimeeritud voolukasutusega protsessor, jahedam ja voolusäästlikum

Mobile ehk sülearvutite seeria:

• M – Mobiilne sülearvuti protsessor, tavaline ehk eripäratu
• U – Ultra-Low Power ehk vähendatud voolutarbega sülearvuti protsessor
• Y – Exremely Low Power ehk oluliselt vähendatud voolutarbega protsessor
• Q – 4-tuumaline sülearvuti protsessor
• H – Täiustatud kattega sülearvuti protsessor
• X – Kõige võimsam ehk Extreme seeria sülearvuti protsessor

Mälu

RAM ehk muutmälu on teine väga oluline arvuti komponent. Mälu peab olema vastavalt kasutatavatele protsessidele piisavalt, et vältida hangumist ja aeglaseks muutumist. Lihtsamaks kasutuseks piisab enamasti 4GB, optimaalne oleks siiski 8GB ja tööjaamadel ning suuremat ressurssi nõudvatel arvutitel 16-32GB.

• 8GB / 2x 4096MB – Mälumaht
• DDR3 / PC3 – Põlvkond
• 12800 / 1600MHz – Mooduli taktsagedus
• ECC / NON-ECC – Error-correcting code ehk veatuvastus ja -lahendustehnoloogia
• DIMM / SO-DIMM – Dual-Line Memory Module ehk tavamõõdus mälu / Small Outline DIMM ehk sülearvuti mälu
• UDIMM / RDIMM – Unregistred DIMM / Registred DIMM
• CL – Latency ehk latentsus on viivitus mälukontrolleri ja mälumooduli konkreetse asukoha vahel

Võimalusel peaksid ühes arvutis olema identsed moodulid. See tagab parema jõudluse ja stabiilsuse. Kõige olulisem on esmalt vaadata mälu põlvkonda ja tüüpi, näiteks DDR3 ja DDR2 moodulid ei ole omavahel juba füüsiliselt ühilduvad, samuti DIMM ja SO-DIMM. DIMM on mõeldud lauaarvutitele ja serveritele, SO-DIMM aga sülearvutitele. Mälu taktsagedus on sarnane protsessori loogikaga ehk mida kiirem taktsagedus seda suurem jõudlus. Samas peab tähele panema latentsust (CL) ehk mida väiksem number seda väiksem viivitus, näiteks CL9 on kiirem kui CL11, olenemata taktsagedusest. Lisaks seab kiibistik omakord piirangu taktsageusele, näiteks mälu võib olla küll 2400MHz, aga töötab ikkagi 1600MHz peal. Praegusel hetkel ongi kasutusel enamasti 1600MHz mälud CL8 – CL10 latentsusega. Süle- ja lauaarvutid ECC ja RDIMM tehnoloogiat ei kasuta ehk nendele mõeldud mäludel on reeglina indeksid NON-ECC ja UDIMM. Serverid ja tööjaamad aga küll, indeksid vastavalt ECC ja RDIMM.

Videokaart

Video- ehk graafikakaart, teisi sõnu kiirendi, on samuti väga oluline komponent, mis muundab mälus oleva kujutise kuvarile või muule visuaalsele väljundile arusaadavaks signaaliks. Mida keerulisem, täpsem ja mahukam on kujund, seda võimsam peab olema graafikaprotsessor ning omama ka rohkem videomälu. Suures plaanis on võimalik eraldada kahte tüüpi kiirendeid – integreeritud ja eraldiseisvad.

Integreeritud graafikakiirendi asub füüsiliselt protsessori sees. Peamine erinevus võrreldes eraldiseisva lahendusega on enda videomälu puudmine, mälu kasutatakse muutmälu ehk RAM’i arvelt. Keerukamate ja suuremat ressurssi nõudvate programmide jooksutamisega võib integreeritud graafikakiirendi hätta jääda, aga igapäevaste ja tavaliste operatsioonidega tuleb probleemideta toime. Inteli protsessoritel on tähiseks HD ja Iris ning AMD puhul HD, D või G.

Jõudluse poolest on eraldiseisev lahendus alati parem kui integreeritud variant. Eraldiseisv graafikakiirendi asub füüsiliselt protsessorist eraldi, kas eraldi kaardina liideses või kiibina emaplaadil. Lisaks on sellel eraldi mälu moodul(id), samas mõned kasutavad muutmälu veel lisaks juurde. Peamisteks parameetriteks on graafikaprotsessori transistorite arv ja kiirus ning mälumaht ja -kiirus. Mälumaht eraldiseisvatel graafikakaartidel on enamasti 1-4GB. Kaks suuremat brändi on NVIDIA GeForce ja AMD Radeon seeriad. Valimine on sarnane protsessoritele – esimene number tähitsab mõlema brändi puhul generatsiooni ja järgnevad 2 või 3 numbrit mudelit – mida suurem number seda uuem ning võimsam. Lisaks on mõlemal tootjal olemas professionaalsed seeriad, NVIDIA Quadro ja AMD FirePro, mis on mõeldud CAD ja DCC protsesside kiirendamiseks disaineritele, inseneridele ja teistele spetsialistidele.

Andmesalvestus – kõvaketas ja SSD

Neljas arvuti põhikomponent on andmesalvestuseade, kas siis tavapärane kõvaketas või kaasaegsemad ning kiiremad SSD ja hübriidketas. Kuna protsessorid on jõudsalt arenenenud siis peitub just andme edastuses ja –salvestuses tänapäevaste arvutite suurim pudelikael ehk nõrgim lüli. Tavaline kõvaketas on küll kõige rahakoti sõbralikum ja võimaldab suuri mahtusid, kuid jääb SSD kiirustele kordades alla. Vahepealne lahendus on hübriidketas, mis siiski on vaid marginaalselt tavapärasest kõvakettast kiirem. Lisaks on tööjaamadesse ja serveritesse saada ka SSD eriseadmeid, mis on juba kümnetes kordades nobedamad ja abistavad suurte andmemahtude juures.

HDD (Hard Disk Drive) ehk tavaline kõveketas

Kõige tavapärasem andmesalvestuse variant. Eristada saab viite peamist parameetrit – tüüp/mõõt, mahutavus, pöörlemiskiirus, liides ja vahemälu suurus. Sülearvutitel on reeglina 2.5” või 1.8” mõõduga, lauaarvutitele 3.5” või 2.5”. Mahutavus võib olla väga erinev, alates mõnekümnest gigabaidist (GB) kuni mitme terabaidini (TB) välja. Pöörlemiskiirus on 1.8”-2.5” kõvaketastel üldjuhul 4200-5400rpm, kiirematel 7200rpm nagu ka enamikel 3.5” lauaarvuti kõvaketastel. Kiirem pöörlemiskiirus tagab kiirema andmeedastuse. Kaasaegsetel kõvaketastel on SATA3 liidese standard, mis tagab läbilaskevõime 6 Gbit/s., SATA2 läbilaskevõime on 2x väiksem. Kõik SATA versioonid on omavahel ühilduvad, jõudluse määrab nõrgim lüli. Vahemälu maht tavakasutusel olulist rolli ei mängi, küll aga andmete ülekandmisel andmekandjate vahel. Heal kõvakettal on 32-64MB vahemälu.

Kõvekettaid on toodetkase erinevate suunitlustega. Osad on mõeldud tavakasutuseks, teised jällegi varunduseks, kolmandad serveritele. Kõikidel suunitlustel on reeglina ka mitmeid kvaliteedi klasse. Mida kvaliteetsem kõvaketas seda suurem on ka kindlus, et andmed säilivad.

SSD (Solid State Driver) ehk pooljuhtketas

Erinevalt tavalisest kõvakettast ei kasutata info salvestamiseks pöörlevaid kettaid vaid mikrokiipe. Puuduvad liikuvad osad, see tagab põrutuskindluse ja info kohese kättesaadavuse. Kui tavaline kõvaketas peab vajamineva infokillu pöörlevate ketaste pealt üles otsima siis pooljuhtketas saab selle koheselt mikrokiibilt võtta, see tähendab kordades kiiremat info liikumist ja seade töötab hääletult. Seega on SSD peamised parameetrid ainult tüüp/mõõt, mahutavus ja liides. Enamik pooljuhtkettaid on 2.5” ja SATA3 liidesega, sobivad praktiliselt kõikidele arvutitele. Lisaks on saadaval ka mSATA, M.2, SATA-express ja PCI-E liidesega variante erinevatele seadmetele.

SSHD (Solid State Hybrid Drive) ehk hübriidketas

Hübriidketas hõlmab tavalise kõvaketta (HDD) ja pooljuhtketta (SSD) omadusi ühes seadmes. Kõvaketas paigutab ise tihedamini kasutatavamad failid SSD osasse, et neid oleks võimalik kiiremini kätte saada. SSHD on küll pisut kiirem kui tavaline kõvaketas, kuid siiski enamik infost on pöörlevate ketaste peal, seega ikkagi oluliselt aeglasem kui SSD. Samuti ei ole tagatud põrutuskindlus.

Ühenduvus

Kõikvõimalikud võrgu- ja andmeside ühendused on moodsal ajastul vältimatud, sest lisaks inimestele peavad omavahel suhtlema ka erinevad seadmed. Seepärast on korralikud ja võimalusterohked ühenduvuse võimalused vältimatud.

LAN

Kohtvõrguühendus ehk LAN on endiselt kõige kiirem ja kindlam ühenduse viis, sest andmed liiguvad mööda kaablit. Võimsatel aktiivseadetel (ruuterid, switchid jne.) on juba 10 Gbit/s ühendus, kuid korralikul arvutil peaks olema 1 Gbit/s (10/100/1000 Mbps) võrgukaart.

Wi-Fi/WLAN

Kõige laialdasemalt leiab tänapäeval kasutust traadita võrguühendus (WLAN) ehk Wi-Fi, mis on aja jooksul samuti muutunud kiiremaks ja kindlamaks. Sülearvutitel on vastav kaart reeglina integreeritud, lauaarvutitele ja tööjaamadele enamasti mitte, kuid on võimalik lihtsasti lisada. Samas tuleb kõigi eelnevate variantide puhul jälgida andmeedastus kiirusi, et ühendus oleks maksimaalselt võimekas. Minimaalne soovituslik standard on tähisega 802.11n, võimalusel 802.11ac.

• 11g – 54 Mbit/s
• 11n – 54-600 Mbit/s
• 11ac – 500-1300 Mbit/s

Bluetooth

Blutooth on mugav viis ühendamaks arvutit nutiseadmetega ning sünkroniseerida andmeid. Sülearvutitel on vastav kaart või moodul reeglina integreeritud, lauaarvutitel ja tööjaamadel enamasti mitte, kuid on võimalik lihtsasti lisada. Tuleks jälgida, et versioon oleks kõige uuem ehk v4.0.

WWAN

WWAN ehk traadita laivõrk on lahendus, mis kasutab mobiilse andmeside (3G/4G) võimalusi. Äriklassi sülearvutitel on enamasti vastav kaart juba sees või on valmidus lisamiseks, see eeldab antennide ja SIM-kaardi pesa integreeritust. Tavaklassil tuleb leppida väliste lahendustega, näiteks andmeside USB pulga näol. Lauaarvutitel ja tööjaamadel üldjuhul vajadus antud lahenduse jaoks puudub, sest tegemist on statsionaarsete seadmetega.

Monitorid ja ekraanid

Monitor

Monitor on väga oluline arvutitöökoha komponent, sest sellel kuvatavat infot vaadatakse enamasti mitmeid tunde päevas. Sellepärast on oluline, et kuvatav pilt oleks kvaliteetne, piisavalt suur, kasutajale sobivas asendis ja kõige selle juures ei rikuks oluliselt silmi.

Suurus ja resolutsioon

Monitor peaks olema piisavalt suur, et vastavalt kasutatavatele tarkvaradele ja süsteemidele oleks pilt selgesti nähtav. Kui ekraan on liialt väike, tuleb pidevalt teha pingutusi, et lugeda väiksemaid tekste ja otsida vajaminevat infot. Samuti ei tohiks kalduda teise äärmusesse, sest liiga suure ekraaniga võib olla vastupidine efekt. Optimaalne vahemik on üldjuhul 22-24”, vastavalt vajadusele ka 27”. Nendest suuremad ja väiksemad sobivad ainult väga konkreetseteks tegevusteks. 22-24” monitoride puhul on tavapärane ja mõistlik resolutsioon Full HD ehk 1920×1080. 27” jagunevad laias laastus kaheks – Full HD (1920×1080) ja QHD (2560×1440) resolutsiooniga. Sel puhul tasuks veenduda, et madalama resolutsiooniga variandil ei jääks pilt liialt “ruuduline”, võimalusel on alati parem valik kõrgem resolutsioon.

Ekraan

Tänasel päeval on praktiliselt kõik pakutavad monitorid õhukesed LCD tehnoloogial põhinevad ja LED tasutavalgustusega. Küll aga on oluline vahe erinevate mudelite ekraanitehnoloogiates.

TN – Kõige enam levinud variant, mille eeliseks on kiirem reageerimisaeg ja odavus, kuid suureks miinuseks on kehvad vaatenurgad ja kohati muutuvad värvid. Sobib eelkõige koduseks kasutamiseks.

IPS – Sellel tehnoloogial põhinevaid monitore kutsutakse mõnikord ka profimonitorideks, sest pakuvad väga täpseid värve ja suuri vaatenurkasid. Teisisõnu, erinevate nurkade alt vaadatuna värvid ja teravus ei muutu. Miinuseks on mõnevõrra kallim hinnatase, samuti pikem reageerimisaeg, aga graafilise disaini, fototöötluse ja muu kontoritöö puhul see rolli ei mängi. Tänu eelnevalt nimetatud plussidele on IPS tehnoloogia ka silmasõbralikum ja seega arvutitöökohale parim valik.

PLS – Kõige uuem ekraanitehnoloogia, mis on sarnane IPS tehnoloogiale, kuid pakub kohati isegi eredamat pilti. Hea alternatiiv, aga mudelite valik on piiratud.

Ergonoomika

Ergonoomika ja kasutusmugavus on kaks põhilist faktorit, mis eristavad äri- ja tavaklassi monitore. Korralikel äriklassi kontoritööks mõeldud monitoridel saab ekraani jala peal nii x- kui y-teljel pöörata-keerata ning muuta kõrgust. Lisaks on ka integreeritud USB hub, et poleks vajadust eemalt pesa otsida. Kõik see tagab ergonoomilise ja soovitud asendi ning mugava kasutuse. Tavaklassi monitoridel saab enamasti muuta vaid kaldenurka.

Sisendid

Lisaks kõigele tuleks ka veenduda, et arvuti ja monitori vaheline ühendus oleks tagatud. Monitoride sisendid jagunevad kaheks – analoog ja digitaalne. Analoog-videopildi edastamiseks on VGA/D-SUB sisend, kõige levinum ja kauem kasutusel olnud variant. Kaasaaegsemad ja kvaliteetsema signaaliga on digitaalse videopildi standardid – DVI, HDMI ja DP (DisplayPort). Kaks viimast eelnevalt nimetatutest suudavad lisaks videopildile edastada ka digitaalset heli. Kui monitoril on sisseehitatud kõlarid, piisab ainult ühest kaablist. HDMI ja DP puhul on olemas ka kompaktsem pesa ehk mini-variant.

Sülearvuti ekraan

Sülearvutite ekraanide puhul on neli peamist näitajat mõõt, resolutsioon, pinnakate ja eredus. Ekraan peaks olema sarnaselt tavalisele monitorile valitud eelkõige sobiva suurusega ja vajadusele vastava resolutsiooniga, et piisav kogus infot saaks kuvatud. Liiga väiksele ja madala resolutsiooniga ekraanile lihtsalt ei pruugi info ära mahtuda ja kasutamine pole selletõttu mugav. Pilt võiks olla ka piisavalt hele ja terav. Oluline on ekraani pinnakate – matt kate vastupidiselt läikivale ei peegeldu ja seeläbi väsitab vähem silmi. Mõned tootjad pakuvad ka sülearvutitele IPS paneele.

Klaviatuur ja hiir

Klaviatuur ja hiir peavad eelkõige olema mugavad kasutada, sest nende väliste seadmete abil on kasutaja vahetus kontaktis arvutiga. Klaviatuuri puhul on kõige olulisem asetus ehk regiooniti asetsevad klahvid veidi erinevalt. Eestis on kõige optimaalsem kasutada loomulikult ka eesti keelse asetusega klaviatuuri, kuid nende saadavus on tihti piiratud. Väga hästi sobivad meile ka SWE/FI või Nordic asetused. International/ENG, US, UK ja teised paigutused on üldiselt pisut nihkes ja võivad tekitada ebamugavust. Saadaval on taustavalgustusega variante nii sülearvutitel kui välistel klaviatuuridel, mis on hämaras või pimedas trükkides suureks abiks. Hiire juures on peamine käepärasus, liiga väikest või -suurt ei ole mugav käsitleda. Nii hiiri kui klaviatuure on juhtmega ja juhtmevabasid. Loogika on sarnane võrguühenustega – kaabliga või juhtmega on alati kindlam, aga juhtmevabaga on mugavam. Juhtmevabad seadmed jagunevad omakorda kaheks ühenduse tehnoloogia järgi – Bluetooth ühendusega ja raadiolink ühendusega seadmeteks. Raadiolink ühendus nõuab üldjuhul lisamooduli/vastuvõtja ühendamist arvutiga, Bluetooth ühendus ainult valmidust. Seega on näiteks sülearvutiga kõige muagavam kasutada just Bluetooth hiirt.

Dokk ehk pordilaiendi

Dokk ehk pordilaiendi on mobiilse arvutitöökoha oluline komponent, et sülearvuti ühendamine monitori, klaviatuuri, hiire, printeri, võrgu ja kõige muuga oleks kiire ja mugav. Ükshaaval kõikide juhtmete ja kaablite ühendamine võtab mitu minutit päevas, tunduvalt lihtsam on sülearvuti asetada vaid dokkimisalusele ning kõik ongi paigas. Kõigele lisaks pikendab see ka sülearvuti eluiga, sest igapäevaselt mitmeid kordi juhtmeid külge- ja lahti ühendades kuluvad sisendid ning pordid, mis aga võib viia nende purunemiseni.

Tarkvara valimine

Enamikel tehasest tulevatel arvutitel on juba mõni operatsioonisüsteem eelinstalleeritud ja litsentsikleebis küljes. Apple arvutitel on Mac OS X litsents alati olemas ja pole muret, kuid mõnel osal PC’del pole Windows igakord kaasas, mis annab võimaluse ise otsustada, mida ja kuidas kasutada. Enamasti vajatakse juurde ka korralikku kontori- ja tekstitöötlustarkvara. Lisaks tuleks mõelda kaitsele viiruste eest.

Operatsioonisüsteem

Microsoft Windows on maailmas enim kasutatav operatsioonisüsteem. Valikus on aga mitmeid erinevaid versioone ja litsentsitüüpe.

Litsentsitüübid:

• OEM – Uue arvutiga kaasa tulev litsents.
• Retail – Litsents, mida on võimalik igal ajal arvutile jaemüügist juurde osta.
• Hulgilitsentsid – Organisatsioonidele, riigiasutustele, suurfirmadele ja muudele taolistele asutustele mõeldud litsentsid, mis on saadaval ainult läbi Microsofti partnerite.

Versioonid:

• Baasversioon on mõeldud tavakasutajale ja väikefirmadele, kellele piisab põhilistest ja tavapärastest funktsioonidest.
• Pro(fessional) versioon on orienteeritud spetsialistidele ja ettevõtetele, kes kasutavad lisaks tavapärasele ka keerulisemaid protsesse ja võimalusi.
• Enterprise versioon on justkui mõne lisavõimalusega Pro, kuid on orienteeritud ainult organisatsioonidele ja ettevõtetele. Saadaval ainult hulgilitsentsina.

Kontoritarkvara

Kontoritarkvara on saadaval nii võimalusterohkemad tasulised kui ka vähemate võimalustega tasuta võimalused.

Microsoft Office on enim kasutatav tasuline kontoritarkvara, mis pakub ka kõige rohkem programme ja võimalusi. Saadaval on mitmeid versioone ja litsentsitüüpe.

Retail ja OEM litsentsid, mis on saadaval jaemüügis:

• Home&Stundent – Mõeldud kodukasutajale (Word, Excel, PowerPoint, OneNote)
• Home&Business – Mõeldud tavakasutajale ja väiksematele ettevõtetele (Word, Excel, PowerPoint, OneNote, Outlook)
• Professional – Mõeldud ettevõtetele (Word, Excel, PowerPoint, OneNote, Outlook, Access, Publisher)

Hulgilitsentsidena pakutakse Standard ja Professional Plus versioone, mis on mõeldud organisatsioonidele ja suurematele ettevõtetele ning saadaval läbi Microsofti partnerite.

Lisaks on kasutusel pilvepõhine Office 365, mida litsenseeritakse tähtajaliselt nii läbi jaemüügi kui Microsofti partnerite.

Tasuta kontoritarkvara:

• LibreOffice
• OpenOffice

Viirusetõrje

Viirusetõrje on väga oluline säilitamaks arvuti töövõimet ja kaitsmaks andmeid. Tavakasutajale piisab enamasti mõnest tasuta kättesaadavast tarkvarast, näiteks Microsoft Security Essential, aga spetsialistid ja ettevõtted peaksid valima mõne professionaalse variandi. Viirusetõrje litsentsid on enamasti tähtajalised.

Peamised professionaalsed viirusetõrjed:

• Symantec
• F-Secure
• ESET
• Kaspersky
• McAfee