Mis on config item’id?

Igasugune komponent, mida on IT teenuse osutamiseks vaja hallata. Iga CI kohta on info talletatud konfiguratsiooni kirjesse (mis paikneb konfiguratsioonihalduse süsteemis) ja CI-d haldab läbi kogu elutsükli konfiguratsioonihaldus, CI-d on muudatusehalduse kontrolli all. CI-deks on tavaliselt IT teenused, riistvara, tarkvara, ehitused, inimesed ja ametlik dokumentatsioon nagu protsesside dokumentatsioon ja TTLd.

Miks on Config Item’id head?

* Tahad näha, kuidas arvuti riistvara konfiguratsioon on muutunud?
* Otsid õiget kiibistiku nime draiverite jaoks?
* Tahad teada, kuidas BIOSi pääsed?
* Mis on windowsi kood? Mis kasutaja parool?
* Tahad teada, mitu mälupesa on emaplaadil?
* Kas arvutil on garantii?
* Kuidas seda arvutit installeerida?
* Mis tarkvara peab sinna olema installeeritud?
* Mis IP aadress arvutil on? Kui suur monitor?
* Missugune printer on installeeritud?
* Kus see arvuti asub? Kes seda arvutit kasutab?
* Proovi viis sarnast küsimust ise mõelda! Oskad? 10?
* Arvutiriistvara on korda tehtud aga kelle arvuti see on?
* Mis see parool siis ikkagi oli?

CI nimi ja asukoht

Kõik olulise tähtsusega seadmed (st va hiired, mikrofonid jne) peavad olema Config Itemina kirjas. CI tüübi ja nime valimiseks on abiks järgnev loetelu:

**Computer**
* CPU – lauaarvutid ja ka serverid (suured kastid)
* LAP – sülearvutid
* RTR – ruuterid
* NAS – võrgukettad
* DVR – videosalvestid

**Hardware**
* UPS – UPSid
* PRN – printerid
* PRJ – projektorid
* PNL – patch paneel
* TEL – telefon
* FAX – faks
* CAM – kaamera
* BCR – ribakoodilugeja
* MON – monitor
* SCN – skänner

**Location**
* Asukoht tuleb märkida vastavalt vajadusele. Kui on väike asutus, kus on 3 arvutit, siis piisab, kui panna ainult asukoha nimi. Nt „Vihula Vallavalitsus“.
* RCK – rack ehk seadmekapp
* Kui on suurem asukoht, siis tuleb lisada üldine asukoht ja selle alla erinevad asukohad. Nt „Vihula Vallavalitsus, serveriruum“
* Asukohaks võib olla hoonetekompleks, hoone, ruum, serverikapp.
* Kui on mitu eri tasandiga asukohta, siis need peavad olema viidatud. Nt „Vihula Vallavalitsus, serveriruum“ on „part of“ Vihula Vallavalitsus.
* Asukoha all peaks olema kirjas aadress, kontakttelefon, lahtioleku aeg ja vajadusel veel infot. Nt Serveriruumi võtme saab sekretäri käest vms.
* Kui kasutada mitmetasandilisi asukohtasid, siis on mõistlik arvuti ära viidata kõigi tasanditega (see ei ole palju lisatööd, ainult 1 või paar linnukest). Niimoodi on teinekord lihtsam asju leida.

**Network**
* MDM – modem
* AP – Access Point
* SWT – switch või hub
* CNV – konverter (VDSL, optika)
* EOP – Ethernet over power seadmed

**Software**
* Litsentsid – klientide tarkvaralitsentsid, võtmed, ligipääsud
* veeb ja post – kliendi kodulehe ja webmaili andmed
* Virtuaalmasinad – virtuaalmasinad, mis asuvad CPU’l

Mis on IT config item?

Config item on igasugune komponent, mida on IT teenuse osutamiseks vaja hallata. Iga CI kohta on info talletatud konfiguratsiooni kirjesse (mis paikneb konfiguratsioonihalduse süsteemis) ja CI-d haldab läbi kogu elutsükli konfiguratsioonihaldus, CI-d on muudatusehalduse kontrolli all. IT Config Item on tavaliselt IT teenused, riistvara, tarkvara, ehitused, inimesed ja ametlik dokumentatsioon nagu protsesside dokumentatsioon ja TTLd.

Miks on IT Config Item hea?

• Tahad näha, kuidas arvuti riistvara konfiguratsioon on muutunud? Vaata IT config item.
• Otsid õiget kiibistiku nime draiverite jaoks? Config item.
• Tahad teada, kuidas BIOSi pääsed
• Mis on windowsi kood
• Mis kasutaja parool?Tahad teada, mitu mälupesa on emaplaadil
• Kas arvutil on garantii
• Kuidas seda arvutit installeerida
• Mis tarkvara peab sinna olema installeeritud
• Mis IP aadress arvutil on
• Kui suur monitor
• Missugune printer on installeeritud
• Kus see arvuti asub? IT config item kirjeldab.
• Kes seda arvutit kasutab
• Mis on veel konfig item kirjas

Config Item andmed

Andmete sisestamisel tuleb olla täpne ja detailne. Ühtepidi on tülikas võib-olla võrgukaardi MACi või arvuti
seerianumbrit kirja panna, aga teinekord säästad sellega kedagi kohalesõitmast.

Seega tuleks kõik vähegi oluline info kirja panna. Eriti olulised on aga võrguparameetrid ja kasutajakontod. Kuid ei saa ka
unustada muud. Nt kui üks jätab märkimata, et arvutis on raamatupidamise andmebaas, siis kui järgmine hakkab sellele
masinale reinstalli tegema, ei pruugi ta seda märgata ja unustab koopia teha.

Oluline on panna andmed kirja ka normaalsel kujul, et need pärast mugavamalt otsitavad oleksid. Nt MAC’i sisestame
väikeste tähtede ja kirjavahemärkideta. Muude asjade sisestamisel võib ka kindluse mõttes mõnd vana CI’d vaadata, kui ei
tea, kuidas sisestada.

CI viited

• Kõik CI’d peavad olema viidatud kõige vajalikuga:
• Asukoha või asukohtadega
• Ühendatud seadmetega (võrguseadmed, printerid, UPS’id jne)St et üldjuhul peaks igas asutuses olema selliseid seoseid: printer>arvuti>switch>ruuter>modem
• Intsidentidega – kui intsident on süsteemi töökindluse hindamisel või konfiguratsiooni taastamisel (reinstall) oluline,siis peab see olema viidatud vastavate CI’ga
  Nt printeri tooneri täitmine ei ole kummagi asja kohapealt oluline, kuid toiteploki vahetus või serveri
  konfiguratsiooni muutus on.
• Kui kõhkled, et kas viidata, siis pigem viita.
• FAQ’ga viitamine – kui seoses mingi konkreetse seadmega sisestad FAQ, siis viita see ka seadmega ära.

Mis dokumentatsioon? Miks? Kellelt? Kuidas?

Kas te olete mõelnud stsenaariumile, kus Teie IT ühel päeval otsustab töölt lahkuda, temaga juhtub õnnetus või on vajalik süsteemi üle andmine kolmandatele isikutele? Oletame, et Teie infosüsteemis on 100 arvutit, 10 serverit ning hunnik erinevaid võrguseadmeid. Kõik need seadmed on kuidagi konfigureeritud, ühenduses üksteisega, need pakuvad teatud teenuseid ning nendesse saab autentida läbi teatud kasutajanime või parooli. Loomulikult on võimalik infosüsteemi administreerida ka ilma paroolideta, ilma dokumentatsioonita jne – tegelikult on see aga lisavaev. Palju kulub näiteks aega näiteks printeri parooli resetmisele? 5-10 minutit. Arvuti parooli resetimisele? Umbes sama aeg. Mida tähendab IT süsteemi edasi ehitamine ilma dokumentatsioonita? Üks näide siit. Võimalikke konflikte, vigu, täiendavat aega ehitamiseks jne.

Peamine kaotus on aga see, et tekkinud intsidente ei ole võimalik niivõrd kiiresti lahendada, eriti kui on spetsialist vahetunud. Seeläbi võib kahju juba osutuda tuntavaks või isegi oluliseks.

Dokumentatsioonile esitatavad elementaarsed nõuded:

• dokumentatsioon peab olema asjakohane
• peab olema arusaadav kolmandale osapoolele
• dokumentatsiooni kirjutades tuleb silmas pidada lugeja eeldusi ja oskusi
• peaks sisaldama varundamisjuhendit ja taastamise juhendit
• soovitused teenuste monitoorimiseks
• turvapoliitika
• infrastruktuur peab olema kaardistatud
• konfiguratsiooniklassid ja seal sees olevad konfiguratsiooniüksused peavad olema kirejldatud (arvutid, võrguseadmed, lisaseadmed, tarkvara, asukohad).
• lisatud peab olema kaabeldusse puutuv dokumentatsioon
• dokumentatsioon peab olema ühtlustatud konfiguratsiooniüksuste lõikes
• konfiguratsiooniüksused peavad olema üksteisele viidatud
• hea oleks ka asjasse puutunud seadmetega seoses intsidentide/probleemide ning lahenduste nimekiri

Kokkuvõtvalt. Dokumentatsioon peab olema koostatud selliselt, et selle järgi on võimalik IT süsteemi hallata, hooldada, täiendada või uuesti ülesse ehitada.

Ülalkirjeldatu peaks olema jõukohane kõikidele spetsialistidele – keerulisemates süsteemides aga tuleks juhinduda ITIL’i, ISO 20 000, COBIT, jne dokumentides kirjeldatud headest praktikastest.

Kaetud võiksid olla sellised teemad:

• IT pikaajaline plaan – 3-5 aasta plaan. Kirjeldatud IT ja äri seosed.
• IT aasta plaan – eelarve. Aasta plaanid ja eesmärgid.
• IT organisatsiooni plaan – tööülesannete jaotused, teadmiste kirjeldamine, koolitused, jne
• Äri jätkusuutlikuse plaan – disaster recovery plan. Tarkvarade taastamise plaan. Varuplaan IT vea puhul. Kontaktisikud. Tegutsemisjuhendid.
• Infrastruktuuri manual/dokumentatsioon – IT arhitektuuri diagramm, riistvara nimekiri, tarkvara nimekiri, süsteemitarkvara nimekiri, äritarkvara nimekiri
• Arendusmeetodite kirjeldus – arenduse põhimõtted, tehnilised soovitused, konkreetsed meetodid
• Operatsioonide ja protsesside manual – milliseid operatsioone ja protsesse organisatsioonis erinevatele äripooltele on vajalikud
• IT turvalisuse dokumentatsioon – mis alustal on turvalisus tagatud, põhimõtted, tegevusplaanid, reeglid ja juhised
• IT süsteemi hinnangut ja pakkumist saab küsida siit: http://www.visioline.ee/it-hooldus/