Kuidas kasutada vana riistvara?

Arvutitöökohad, kus ei ole vaja niivõrd kasutada tänapäevaseid multimeedia võimalusi ning millelt tehakse reeglina tavalist kontoritööd(raamatupidamine, Word, Excel, jne) võivad olla ringi tehtud ka tavalistest vanematest personaalarvutitest.

Kui enne kasutati konkreetse arvuti protsessori, mälu ja kõvaketta ressurssi selleks, et käivitada programme, hoida töös protsesse jne siis muutes arvuti nn.terminaliks ehk Thin Cliendiks (õhuke klient) hakkab arvuti näitama sisuliselt vaid pilti. St.protsessid jookseksid kõik serveris. Sellist lahendust on suhteliselt palju kasutatud, nii saab muuta 5-10 aastat vana riistvara näiliselt selliseks, mille töötab uusim Windows ning uusime Microsofti Office. Tõsi, sellel süsteemil võivad olla puudused lähtuvalt kasutatavast riistvarast ning arvutivõrgust. Meil on kliente, kelle terminalitöökohad näitavad perfektselt videot, nad kuulavad muusikat ning suuremad probleeme multimeediaga ei ole – selleks on aga vaja väga võimekat IT infrastruktuuri. Kui nn.tavaline kontroitöö kasutab väga vähe(sõltuvalt töö iseloomust, kohati kuni olematu ühiku) võrgus saada olevest kiirusest siis näiteks video vaatamisel võib 1 arvuti “halvata” kogu võrgu.

Meie oleme lähenenud küsimustele pragmaatiliselt st.teatud töökohtadel on terminal väga hea lahendus, teatud töökohtadel seevastu tavaline PC. Näiteks kujundajale terminal ei sobi, küll aga sobib see andmesisestajale.

Kuidas siis ikkagi vana arvuti muutub terminaliks? Me kasutame vana arvuti terminaliks muutmiseks tehnoloogiat, kus arvuti käivitamisel laetakse kiiresti alla arvuti nn.baas-operatsioonisüsteem ning seejärel ühendutakse nn.terminali pildi külge. St.peale terminalarvuti välja lülitamist on arvuti tühi – kogu info hoitakse serveris. Sellest tekkivad ka teatud eelised – arvutitöökohta on lihtne vahetada. Arvuti varastamisel ei lähe kaotsi info. Jne.

Meie kasutame enda pakutavas lahenduses Linuxi põhjal olevat nn.klienditarkvara. St.antud arvuti ei pea omama Microsoft Windowsi litsentsi.

Küll aga on vajalik litsents kasutamaks kaugtöölauda. Nimetatud Linuxi lahendus oskab kasutada ID-kaarti, enamike USB mälupulkadest ning suure osa kontoritesse mõeldud printeritest. Tõsi, teatud riistvara ei sobi selle lahendusega kasutamiseks – teinekord on vajalik arvuti võrgukaardi vahetamine, harvadel juhtudel aga ei saa üldse arvutit terminaliks “konverteerida”.

Kuidas siis antud terminalitöökoht ikkagi töötab? “Konverteeritud” terminal lülitatakse sisse, sarnaselt tavalisele PC’le arvuti saab võrgust oma IP aadressi(DHCP serveri kaudu – Dynamic Host Client Protocol) ning ühtlasi ka info, et tarkvara on saadaval serverilt(TFTP serveril ). Seejärel terminal laeb alla Linuxi operatsioonisüsteemi, käivitab selle, laeb samast serverist alla konfiguratsiooni(mis nn. erivajadusel on kirjeldatud) ning peale edukalt käivitamist võidakse arvutikasutajale anda valik, kas ta tahab kasutada Windowsi kaugtöölauda, FireFox brauserit vms. Kõik on ülimalt seadistatav.

Näiteks enamus lahendusi, kus me sarnast lahendust kasutame kuvatakse kasutajale kohe harjumuspärane Windowsi pilt – paljud kasutajad isegi ei saa aru, et nad töötavad tegelikult Linuxil.

Mis siis ikkagi on minimumnõuded vanale arvutile? 2005 aastal töötasid Pentium III  650Mhz protsessoriga arvutid terminalidena, neil oli 32MB mälu ning 8MB graafikamälu – tänapäeval on enamus telefone võimekamad. Õigupoolest saabki terminali kasutada ka telefonist, seega suhteliselt vanad “kastid” on kasutatavad. Soovitame aga ikkagi kasutada uuemaid arvuteid.

Kas siis terminalarvuti edastab ikkagi ainunult pilti? Piltlikult küll. Tegelikut töötavad aga terminalarvutid protsessid, mis kuvavad pilti, suhtlevad võrgukaardiga jt.arvuti riistvaraga – täpsustades võiks öelda, kõik protsessid ikkagi ei tööta terminalserveril. Näiteks Linuxi terminalserverile ühendades on võimalik seadistada kliendi arvuti selliselt, et teatud programmid kasutaks terminalarvuti enda protsessorit, mitte ei koormaks serveri protsessorit. Hetkel seda Windowsi terminalidega teha ei saa veel.

Mis see tarkvara maksab? Mitte midagi. Kasutame vabatarkvara. Küll aga maksab lahenduse juurutamine – seal on palju tehnilisi nüansse, mida oleme pidanud selgeks õppima ning seda teadmist tahaksime mõõduka tasu eest oma kliendile müüa. Tarkvara toimimiseks saab tuge nii meilt kui ka vabavara kommuunidest.

Meie lahendust kasutavad preagu umbes tuhatkond arvutit – nendest on umbes kolmandik meie hoolduskliendid ning ülejäänud ettevõtted või asutused, kellele oleme oma lahendusi müünud.

IT kaughaldus

Mida saab kaugelt teha?

Selleks, et pääseda ligi erinevatele IT ressursidele kaugelt on mitmeid erinevaid võimalusi. Toon siinkohal välja paari olulisema võimaluse kirjeldused.

Remote Desktop (RDP) – Microsoft’i kaugtöölaua protokoll.

Kasutatakse laialdaselt pääsemaks ligi serveritele ja lauaarvutitele. Lauaarvutile pääseb ligi tavaliselt vaid üks kasutaja korraga – st.oma koduse või kontori arvuti töölaud on võimalik teha kaugelt lihtsasti kättesaadavaks. Ligipääsemiseks peate käivitama teises arvutis vaid RDP klienditarkvara ning sisestama kontori arvuti IP aadressi. RDP protokolli kasutavad ka Windowsi terminaltöökohad – mõlemal puhul töötab see selliselt, et kliendi arvutile edastatakse vaid pilt. Võiks tuua mõningase paralleeli kaabeltelevisiooniga. Kaugtöölaulale pääseb ligi erinevatelt seadmetelt, Linuxi, Maci, Windowsi, IOS’i, Android jt seadmetelt. Võiks öelda. et see on üks parimaid tehnoloogiaid – töötab kiiresti ning on turvaline. Iga kasugtöökoht maksab teatud litsentsitasu.

VNC. Tööpõhimõte suhteiselt sarnane RDP protokollile.

Kasutatakse laialdaselt teistel platvormidel kui Windows, siiski töötab ka Windowsil. Võrreldes RDP’ga on pildi liikumine aeglasem ning turvalisusega peavad spetsialistid samuti rohkem vaeva nägema. Aastaid tagasi kasutati laialdaseks töökohtade halduseks. Meie oma töös seda ei kasuta just turvalisuse ning kiiruse tõttu. VNC’d on võimalik osta kui ka tasuta kasutada – erinevad versioonid VNC’st.

Teamviewer. Kasutatakse paljude ettevõtete poolt kaughalduseks.

Eelis on see, et antud lahenduse kasutamiseks reeglina ei pea tegema ruuteris või tulemüüri muudatusi. Kuna ühendus algatatakse nn.kliendi poolt siis see läbi lihtsasti tulemüüri. Paljud IT teenindajad kasutavad oma igapäevatööks. Siiski päris kaugtöölauana kasutamiseks see pole mõeldud. Kommerts eesmärkidel kasutamine on tasuline.

Lahendusi kaugtööks ja kaughalduseks on lugematult. Need kolm on võibolla olulisemad kliendile teadmiseks. Kõikide variande puhul tasub endalt küsida, et kes ja kuidas saab minu infosüsteemile ligi – teatud tarkvarade või teenuste pakkujad tihti jätavad endale võimaluse teie serverisse või arvutisse sisse logimiseks. Kas ja kellel ning millises ulatuses on seda vaja? See on küsimus.

IT Kaughaldus ja kaugtöö on tihtipeale kiire ja soodne võimalus juhendamaks arvutikasutajat, kasutamaks asutuse siseseid infosüsteeme, tegemaks kodust tööd vms.

Siiski iga erineva tarkvark puhul tasub kaaluda, et kas kasutada kaugtöö lahendusi või näiteks VPN’i (virtuaalne privaatvõrk). Paljudel tarkvaradel on võimalus kasutada ühist serveriressursi ka ilma VPNi või kaugtöölauata – seda siis kui on olemas selline klient-server lahendus. Tihti see maksab eraldi – kuid elemetaarse võimaluse kasutamaks siiski programmi mitme kasutajaga või erinevatest asukohtadest annab näiteks RDP kaugtöölaud.

IT kaughaldus