IT kaughaldus

Mida saab kaugelt teha?

Selleks, et pääseda ligi erinevatele IT ressursidele kaugelt on mitmeid erinevaid võimalusi. Toon siinkohal välja paari olulisema võimaluse kirjeldused.

Remote Desktop (RDP) – Microsoft’i kaugtöölaua protokoll.

Kasutatakse laialdaselt pääsemaks ligi serveritele ja lauaarvutitele. Lauaarvutile pääseb ligi tavaliselt vaid üks kasutaja korraga – st.oma koduse või kontori arvuti töölaud on võimalik teha kaugelt lihtsasti kättesaadavaks. Ligipääsemiseks peate käivitama teises arvutis vaid RDP klienditarkvara ning sisestama kontori arvuti IP aadressi. RDP protokolli kasutavad ka Windowsi terminaltöökohad – mõlemal puhul töötab see selliselt, et kliendi arvutile edastatakse vaid pilt. Võiks tuua mõningase paralleeli kaabeltelevisiooniga. Kaugtöölaulale pääseb ligi erinevatelt seadmetelt, Linuxi, Maci, Windowsi, IOS’i, Android jt seadmetelt. Võiks öelda. et see on üks parimaid tehnoloogiaid – töötab kiiresti ning on turvaline. Iga kasugtöökoht maksab teatud litsentsitasu.

VNC. Tööpõhimõte suhteiselt sarnane RDP protokollile.

Kasutatakse laialdaselt teistel platvormidel kui Windows, siiski töötab ka Windowsil. Võrreldes RDP’ga on pildi liikumine aeglasem ning turvalisusega peavad spetsialistid samuti rohkem vaeva nägema. Aastaid tagasi kasutati laialdaseks töökohtade halduseks. Meie oma töös seda ei kasuta just turvalisuse ning kiiruse tõttu. VNC’d on võimalik osta kui ka tasuta kasutada – erinevad versioonid VNC’st.

Teamviewer. Kasutatakse paljude ettevõtete poolt kaughalduseks.

Eelis on see, et antud lahenduse kasutamiseks reeglina ei pea tegema ruuteris või tulemüüri muudatusi. Kuna ühendus algatatakse nn.kliendi poolt siis see läbi lihtsasti tulemüüri. Paljud IT teenindajad kasutavad oma igapäevatööks. Siiski päris kaugtöölauana kasutamiseks see pole mõeldud. Kommerts eesmärkidel kasutamine on tasuline.

Lahendusi kaugtööks ja kaughalduseks on lugematult. Need kolm on võibolla olulisemad kliendile teadmiseks. Kõikide variande puhul tasub endalt küsida, et kes ja kuidas saab minu infosüsteemile ligi – teatud tarkvarade või teenuste pakkujad tihti jätavad endale võimaluse teie serverisse või arvutisse sisse logimiseks. Kas ja kellel ning millises ulatuses on seda vaja? See on küsimus.

IT Kaughaldus ja kaugtöö on tihtipeale kiire ja soodne võimalus juhendamaks arvutikasutajat, kasutamaks asutuse siseseid infosüsteeme, tegemaks kodust tööd vms.

Siiski iga erineva tarkvark puhul tasub kaaluda, et kas kasutada kaugtöö lahendusi või näiteks VPN’i (virtuaalne privaatvõrk). Paljudel tarkvaradel on võimalus kasutada ühist serveriressursi ka ilma VPNi või kaugtöölauata – seda siis kui on olemas selline klient-server lahendus. Tihti see maksab eraldi – kuid elemetaarse võimaluse kasutamaks siiski programmi mitme kasutajaga või erinevatest asukohtadest annab näiteks RDP kaugtöölaud.

IT kaughaldus

Mis on nn.terminalisüsteem?

1970-1980 aastatel olid laialt levinud mainframe süsteemid, kus oli üks või mitu suurarvutit, mis tegelesid tegeliku arvutustööga ja nende külge ühendatud terminalid, mis ainult näitasid pilti serveril töötavast tarkvarast. PC (personaalarvuti) ilmumisega 80-te aastate alguses algas terminalsüsteemidelt eemaldumine – hakati rohkem kasutama iseseisvaid üksikuid arvuteid. Nüüd tulevad tagasi vanad ideed, kuidas kasutada olemasolevaid arvutusvõimsusi otstarbekohasemalt.

Terminalisüsteemil on kaks peamist komponenti: terminaliserver(id) ning tööjaamad ehk terminalid.

Terminaliserver on sisuliselt tavaarvutist mitu korda võimsam arvuti. Olenevalt protsessorite arvust ja püsimälu hulgast suudab terminaliserver korraga teenindada 20-90 terminali.

Terminali ja terminaliserveri vahel toimub infovool, mis seisneb sisuliselt vaid ekraanipildi vahetamises.

Kõik terminalist käivitatavad tarkvararakendused asuvad tavapärase töökohaarvuti kõvaketta asemel hoopis serveri kõvakettal. Sellest tuleneb eelis, kus terminalitöökoha töökiirus andmemahuka tarkvara kasutamisel on seotud vaid serveri ressurssidega.

Lahendus sarnaneb oma ülesehituselt kaabeltelevisiooni kontseptsioonile, kus ekraanil olev pilt saabub füüsiliselt eemalasuvast keskusest, mida kasutaja juhib etteantud rakenduste valikuvõimaluse juures.

Oluline on rõhutada, et terminalisüsteemi kasutuselevõtul pole vaja kohe välja vahetada olemasolevat vananenud riistvara. Olemasolevad töökohad on võimalik muuta terminalideks ning seejuures tõsta nende töökiirust ja muuta ka oluliselt väiksemaks nende tõrketundlikus –  terminal vajab tööks vaid emaplaati, protsessorit, mälu ning graafika- ja võrgukaarti. Neile komponentidele seatavad nõuded on väga madalad – näitena toon kliendi, kus on terminalideks muudetud arvuteid mille ehitusaasta on 2000 – ja need töötavad sama kiiresti ja efektiivselt kui 2013 aastal toodetud spetsiaalsed terminalid.

Tänapäevase terminalisüsteemi töökindlus on suur ja seepärast on see kasutust leidnud mitte ainult koolides vaid ka suuremates ettevõtetes ja asutustes. Meile teadaolevat kasutab sarnast süsteemi Riigimetsa Majandamise Keskus, Maksumaet ja Eesti Politsei.

ThinClient seade ei vaja kohapealset administreerimist ja sellel puuduvad liikuvad osad, mis puruneksid. Terminalserver lahendusega saab võrguterminalide töökeskkonna teha nii töökindlaks ja turvaliseks, et kasutajal ei õnnestu midagi ära rikkuda. Kuna ThinClient terminalid on koostatud ilma liikuvate osadeta, mis võivad katki minna ning millelt võivad viiruse tagajärjel ära kaduda andmed, saab lugeda terminale oluliselt usaldusväärsemateks, kui tavalisi PC-sid.

• Süsteem on tulevikukindel, s.t võimaldab kasutada kaasaegseid üldlevinud tarkvara platvorme, vähendab tulevikus oluliselt halduskulusid, lihtsustab ja tsentraliseerib võrguhaldust, võimaldab liita süsteemiga kaasaegseid terminalservereid, ka turvalisus on tagatud võimalikult kõrgel tasemel.
• Soodne hind ja madalad paigalduskulud: Terminali soetushind on umbes poole madalam keskmise personaalarvuti hinnast, samuti ei vaja see paigaldamisel mingit kohapealset tarkvara installeerimist, piisab vaid mõne kaabli ühendamisest.
• Ökonoomne ja vaikne: Terminal ei sisalda hooldust vajavaid ega liikuvaid detaile ning seda iseloomustab minimaalne müratase (0 DBa). Terminali mõõtmed on ligi 1/10 tavalise lauaarvuti omast ja nii ei võta see töölaual palju lisaruumi.
• Mobiilne: Terminali rakendusprogrammid töötavad serveris, mitte töökoha seadmes endas, mistõttu ei ole kasutajad seotud füüsiliste asukohtadega. Poolelijäänud tööd saab jätkata teisest, samasse võrku ühendatud terminalist. ThinClienti väljalülitamine ei põhjusta andmete kadumist ja ühtlasi ei ole vaja muretseda UPS-e (katkematu toitepinge allikas) igale terminalile. UPS asub terminaliserveri küljes.
• Turvaline: Kasutatavad programmid ja töödeldavad andmed asuvad serveris, ning nende välistele andmekandjatele kopeerimine on töökohal võimatu. Sellest tulenevalt on minimeeritud tarkvarapiraatluse ja infolekete võimalus. Andmete täieliku tsentraliseerituse korral saab varukoopiate tegemise protseduur hõlmata kõiki kriitilisi andmekogumeid. Kohalike andmevahetusseadmete puudumise tõttu väheneb oht viiruste levikuks.
• Lihtne administreerida. Administraator/õpetaja saab vajadusel suvalise terminalikasutaja ekraanipildi üle võtta. Üle interneti toimiv kaughaldus võimaldab süsteemiadministraatoril lahendada tekkinud probleeme kasvõi teisel pool maailma asudes.
• Tööjõudlus ja –kindlus. Terminalisüsteemi puuduseks võrreldes muude arvutisüsteemidega on nn. single point of failure. See tähendab, et paljude klientide töö on pandud sõltuma ühest serverist. Juhul kui juhtub midagi serveriga ning see muutub kasutajatele kättesaamatuks, seiskub ka klientide töö. Esimene abinõu sellise olukorra vältimiseks on kahe terminaliserveri muretsemine.
• Lisaterminali lisamine võrku on lihtne ning odav, see hõlmab vaid ThinClienti terminali, kuvari, hiire ning klaviatuuri soetamist.
• ThinClienti terminal kasutab RDP (remote desktop protocol) protokolli. See tähendab, et ta ei ole seotud mingi kindla Microsoft Windowsi serveriversiooniga ning tagab, et terminal töötab ka tulevaste serverioperatsioonisüsteemidega.
• ThinClientid uuendamist ei vaja ning serveritarkvara uuendamise puhul ühenduvad nad terminaliserveri järgi ilma terminalipoolse ümberkonfigureerimiseta.