Mida on oluline arvestada IP televisiooni võrgu ehitamisel?

IP televisioon ehk digi TV töötab kasutades laialt levinud arvutivõrku. Siiski püsititab digitaaltelevisoon teatud nõuded arvutivõrgule.

Digi TV on arvutivõrgu häiretele tundlikum ning vajab paremaid seadmeid kui tavaline väikese või keskmise suurusega kontorivõrk Eesti ettevõtetes.

Lihtsustades võib ette kujutada digitv serverit (ehk stream ruuter), mis edastab signaali võrgujaotus seadmetele (switchidele) ning selleks, et digi TV server ei peaks pakkuma igale televiisorile ehk kliendile eraldi andmeühendust hoolitseb andmete jaotamise eest võrgujaotusseade. Lisame oma pildile eelnevalt kirjeldatud võrgujaotusseadme külge ka teised võrgujaotusseadmed ning nende külge telekad. Kuidas siis andmed liiguvad?

Kui klient soovib vaadata ETV’d siis seda kanalit küsitakse sellelt võrgujaotusseadmelt, mille külge on klient ühendatud – võrgujaotusseade seepeale loob ühenduse enda ning digi TV serveri vahele läbi veel ühe võrgujaotusseadme. Selliselt nn.pannakse kanal püsti – andmevahetus jääb püsti sõltuvalt konfiguratsioonist teatud ajaks. Kui nüüd klient vahetab kanalit siis luuakse uus andmevahetus – seega võrguliiklus läheb tihedamaks. Selliselt erinevate klientide kanalivahetamised viivad olukorrani, kus korraga võib liikuda võrgujaotusseadmetes kõikide kanalite info. St.digi TV serverist kõik kanalid liiguvad kuni viimase switchini ning sellest switchist jaotatakse kanalid klientide vahele laiali – selleks aga kasutatakse switchi protsessorit. Lihtsalt andmevahetus ei koorma reeglina liialt protsessorit – IPTV puhul aga teeb switchi protsessor kogu töö ära. Seega esimene nõue on switchi protsessorile.

Lisaks IPTV pildile on vaja kliendile ka tavalist andmeühendust Internetiga, et telekast oleks võimalik vaadata YouTube klippe, surfata Internetis, vms. See eeldab aga võrgu ühendatud Internetiruuterit. Peamine IPTV switch peab olema seadistatud selliselt, et Interneti ruuter ei saaks üle ujutatud telekanalite infoga – vastasel juhul võite halvima stsenaariumi korral ummistada Internetiliikluse või koguni edastada IPTV voo ka teistessse asutuse võrkudesse kuhu see ei peaks jõudma. IPTV voog aga võib tavalise arvutivõrgu suhteliselt aeglaseks ja ebastabiilseks muuta. Seega, anomaaliate puhul tasub kahtlustada kohe seda, et info jõuab sinna kuhu ta ei pea jõudma. St.switch peab oskama vastava infovooga toime tulla. Switch peab teadma midagi IGMP’st ning multicasti gruppidest.

Multicasti eelis on see, et server ei pea klientidega pidevat ping-pongi mängima. St.info saadetakse klientidele tuimalt edasi, ilma kontrollimata, kas see jõudis ka kohale. See annab teatud eelised – siiski tekivad sellest ka puudused. Paljude võrguseadmete tarkvara on lõpuni testimata ning antud võimalused ei tööta stabiilselt. St.tasub kohe valida õiged võrguseadmed – mõnikord ei piisa sobivate parameetritele vastamisest. Valik on mõneti keerulisem ja võib eeldada ka testimist.

Meil on kogemusi, kus maja teises otsas asuv ebakvaliteetne switch põhjustab iga paari minuti tagant katkestuse IPTV töös – viga oli võimalik leida vaid välistamise meetodil – seadme vahetamisel kõik hakkas tööle – siiski konkreetset diagnoosi on väga raske või teinekord isegi võimatu panna. Antud loo puhul näiteks Samsungi TV’de pilt katkes ära aga sama pilt vaadates läbi arvuti ei katkenud – lihtsustades on telekad tundlikumad tõrgetele.

Hea on kui arvutivõrgu seadistaja omab kogemusi IPTV’ga ning IPTV inimesed omavad kogemusi arvutivõrguga. Kui ühel või teisel poolel on teadmisi puudu siis võib vea diagnoosimine liialt kaua aega võtta – üks pool väidab, et viga on võrgus ning teine pool, et serveris. Oluline on teenusepakkujate omavaheline koostöö.

Kasutades nn.virtuaalset võrku – st.füüsiliste seadmete sees olevat mitut erinevat võrku on võimalik samu switche kasutades edastada infot nii kontorile, valvele, kaameratele, IPTV’le jne – see eeldab aga väga korrektset seadistust ja ka dokumentatsiooni. Üks väike seadistuse möödapanek võib halvata suure osa või kogu ettevõtte töö. Kindlasti tuleb kasuks võrgu monitoorimine – võrgu ja seadmete koormuse nägemine, vigade tekkimine, logifailide analüüsimine jpm.

Aruvitvõrku planeerides tuleks nende nõuetega arvestada ning soovitatavalt ka seadmeid enne soetamist rohkem või vähem testima. St.veenduge, et konkreetse võrgu ehitaja suudab põhjendada kogu võrgu ülesehitust ja seadmete valikut.

Antud teemal võib väga pikalt  arutleda. Tähtis on, et arvutivõrk oleks ehitatud õigesti ning see töötaks ka pikemas perspektiivis – et ei selguks pildi kvaliteedi parandamisel või kanalite lisandumisel switchide suutmatus andmevooga hakkama saada või, et tehtud investeeringut ei peaks uuesti liialt vara tegema.

Tänaseks oleme teenindanud juba sadu kliente. Tihti on kliendi infosüsteemis erinevad probleemid või tõrked, millele ei ole jälile jõutud või mis muudavad töö arvutitega ebamugavaks. Suhteliselt tihti on ka nii, et tavalised kontoritöö kasutajad ei saa vigadest arugi – see, kui võrk katkeb ära keset Delfi lugemist ei ole niivõrd tuntav kui võrgu katkemine pideva andmevoo ajal (näiteks: koopiate tegemine või ühendus andembaasiserveriga). Tavaliselt tulevad võrgu vead välja just siis kui soovitakse arvutivõrku laiendada või kui võetakse kasutusele tavapärastsest teistsuguseid tehnoloogiaid. Mõnikord ilmnevad sümptomid ka süsteemide uuendamisel.

Arvutivõrgu ehitamisel on vaja samuti olla pragmaatik – st.iga seade on vajalik konkreetsete ülesannete täitmiseks.

Tüüpiline viga on see, et võrk ehitub aastatega ülesse justkui evolutsiooni käigus – keegi justkui pädev inimene asutuse sees on seda ehitanud. Alguses on asutuses üks-kaks switchi, hiljem lisanduvad teised – nii moodustub suurem “‘ämblikuvõrk”. Teatud piirini jõudes aga hakkavad probleemid – võrguseadmed ei suuda piisavalt liiklust läbi lasta, nad on kas pudelikaelad või koguni jooksevad need aeg-ajalt kokku. See tekitab ebamugavusi.

Seadmevalik mõjutab töötulemust. Meie kogemus on see, et nn.kodu- või väikekontori seadmed tuleks vahetada nende seadmete vastu, mis on mõeldud töötamaks suuremas arvutivõrgus.

Võib kindel olla, et “nurgas olev” seebikarp põhjustab probleeme – teine kord võib iseg teises maja otsas olev suvaline “seebikarp” põhjustada probleeme mingi osa infosüsteemi töös (näiteks raamatupidamisprogramm muutub aeglaseks).

Odavad seadmed ei ole ka niivõrd hästi tõrgete eest kaitstud – st.voolukatkestused, voolu kõikumised, vms. Tihti ehitatakse süsteeme ülesse kaks korda – esimest korda odavamate seadmetega ning teist kord kvaliteetsemate seadmetega. Oleme näinud olukordi, kus uue maja valmimisel võetakse nõrkvoolu ehitus koos aktiivseadmetega(switchid, ruuterid vms) samuti ehitajalt – st.korraldatakse teatud konkurss ning süsteemi on juba sisse kirjutatud rida vigu.

Meie soovitus on IT konsultant palgata juba ehituse planeeriise käigus. Seadmevalik ja korraldus peab olema algusest tugev.

Konsultant koordineerib ning annab nõuandeid süsteemi ehitamiseks – tihti ei maksa nõu palju kuid valedest otsustest lähtuvalt soetatud seadmed võib tihti olla maha visatud raha,

Ülal kirjeldatud situatsioon oli meil viimati kaks korda järjest majutusasutuse traadita Interneti ülesse ehitamisel(wifi). Ehitaja planeerid ~40EUR maksvad seadmed – suhteliselt kiiresti tuli välja, et nõrkvoolu paigaldaja ei omanud taoliste võrkude ehitamisel kogemust ning 70×40 = 2800 EUR oleks olnud maha vistaud raha. Õnneks saime õigel hetkel jaole. Teine olukord oli selline, et traadita interneti seadmed paigaldati küll sobivad aga võrgujaotusseadmed olid ebasobivad. St.need ei võimaldnud ehitada virtuaalseid võrke, määrata prioriteete jne, seadmed jooksid kokku ning tehniliselt ei olnud võimalik sama infrastruktuuri osa kasutada nii avaliku kui ka asutuse sisese võrgu edastamiseks ühest majast teise. Klient maksis kaks korda 10 000EUR. Esimesel korral ehitamisel ning teist korda parandamisel – siiski teatud nõrgad kohad jäi. Mida ma tahan öelda? On väga lihtsaid ja elemetaarseid asju, mida tasuks kohe alguses arvestada.  Tasuks mõelda, et mis alustel midagi teha – vähempakkumine IT seisukohast ei ole eriti hea mõte. See oleks piisab kui odavad seadmed töötaks korrektselt või vastaks vajadustele – tihti aga nii ei ole.

Seadmevalik puhul tuleb tihti arvestada ka tuleviku perspektiiviga. Seadmed peaksid vastama ka tuleviku vajadustele. Näiteks switchidele antakse eluaegne garantii. St.õige tehnoloogia switchide eluiga võiks olla ka tänapäeva kiirelt arenevas IT maailmas suhteliselt pikk. Oluline on, et switchid oleks manageeritavad ning võimaldaks kasutada just neid tehnoloogiaid vaja, mida asutuse suurus või omapära ette kirjutab.

Käesolevat teemat võiks laiendada ka võrgu ruuteritele, POE (power over ethernet) switchidele, võrgukaameratele, jne – käesoleva teksti mõte oli aga see, et ka võrguseadmete valik on juhtimisotsus ning sellega on võimalik eksida.